Eesti inimesed tunnevad ettevõtlusteadmistest puudust. Soov endale meeldiv tegevus kasulikuga ühendada ja ettevõtlusega alustada on aga suur - oktoobri algul käis ettevõtlusnädalal selleks teavet hankimas ainuüksi neljas linnas üle 13 000 inimese, lisaks huvilised maakondades.

Maksu- ja tolliameti statistika järgi on Eestis aastail 1998-2008 registreeritud 92 614 uut ettevõtet, neist 52 537 Tallinnas. Enamik neist registreeriti majanduskasvu ajal, kuid pole teada, kui palju neist tööle hakkas ja kui palju veel töötab.

Kasvu ajal Eesti elanike ettevõtlikkus paranes, jõudes Euroopa keskmisele tasemele. Euroopa Komisjoni ettevõtlikkuse uuringu järgi vastas 40% küsitletuist, et sooviks olla iseenda tööandja (EU25 45%), 49% soovis olla palgatöötaja (EU25 50%). Palgatöö eelistamise põhjustena nimetati pidevat sissetulekut, kindlat tööaega ja sotsiaalset turvalisust. Ettevõtlust takistavate teguritena toodi enim esile äriidee puudumist, kehvi finantseerimisvõimalusi, teadmiste ja oskuste vähesust.

Majanduslanguse mõju ettevõtlusaktiivsusele on keeruline hinnata. Võib siiski öelda, et vaatamata kindlustunde vähenemisele, ettevõtluskeskkonna ebastabiilsusele ja halvenenud rahastamisvõimalustele näevad paljud kriisis võimalust, mitte probleemi. Tööturuametil on näiteid, kus palgatööta jäänu on valinud just ettevõtja karjääri.

Ettevõtlusoskusi ei saa aga anda edasi vaid ühe nädalaga, kindlasti on selleks vaja palju pikemat programmi. Ettevõtlikku suhtumismudelit "tahan-suudan-teen" tuleb tutvustama hakata juba lasteaiast alates. Mida varem kinnistub inimeses ettevõtlik hoiak, seda tõenäolisemalt kasvab temast ka tulevane ettevõtja.

Autor: Mehis Pärn