Uueks Eesti kroonijuveeliks nimetatud Eesti Energia suurejoonelised plaanid nõuavad kümneid miljardeid kroone lisaraha. Rahahädas riik võtab ettevõttest samal ajal välja sadu miljoneid kroone dividende. Mõtet ettevõtte börsile viia on aga poliitikud mitu aastat veeretanud nagu kuuma kartulit - ühtki mõistlikku otsust pole siiani sündinud.

Tõehetk on siiski lähedal. Majandusminister Juhan Partsi moodustatud ekspertkomisjon koostas Eesti Energia rahastamiseks kaks lahendust, mida valitsus asub sel nädalal arutama. Üks variant on, et lisaraha paneb ettevõttesse riik, teine - ettevõte läheb börsile, emiteerides täiendavalt aktsiaid, seejuures erainvestoreile müüdaks kuni kolmandik ettevõttest.

Äripäev toetab teist varianti - Eesti Energia börsile viimist, sest lisaks sellele, et hangitav raha jääks ettevõttele, ei tooks see kaasa lisakulusid riigile. Esimese variandi kahjuks räägibki tõsiasi, et riigil lihtsalt pole raha, millega toestada ettevõtte investeerimisvajadusi.

Kaksipidi arvamisi ei peaks seega ka valitsusest tulema, pealegi on mõlemad valitsuspartnerid - nii Reformierakond kui ka IRL pooldanud selle riigiettevõtte börsile viimist.

Komistuskiviks võib saada parlament, kus eeskätt keskerakondlased ja rahvaliitlased on riigiettevõtete müügi põhimõttelised vastased ning nende arvamust on keeruline ka ratsionaalsete argumentidega mõjutada, aga usutavasti mitte päris võimatu.

Selge on aga, et ettevõte praegusel viisil kindlasti mitte jätkata ei saa. Eesti Energia juht Sandor Liive on meedias rõhutanud, et raha on vaja kohe, muidu on aastaks 2013 kõik plaanid uppis. Ja sama selge on, et riik ei suuda mitmelgi järgmisel aastal ettevõttesse raha juurde pumbata - reservidest ei tohi seda võtta. Ja sama halb on riigi teine võimalus - anda võlakirju ja neist saadud raha ettevõttesse paigutada -, sest see kahandab Eesti võimalusi euro käivitamiseks.

Laenu juurde võtta - 5 miljardit juba on kaelas -, et investeerimisvajadust rahuldada, läheks praegu liiga kulukaks. Laen tuleks odavamalt kätte siis, kui ettevõte on börsil, see lisab ettevõttele usaldusväärsust, ja on suurendanud täiendavate aktsiate emiteerimisega omakapitali.

Seega jõuab arutlus varem või hiljem börsile mineku plussideni. Ja neid on veel terve hulk: ettevõte muutub avatumaks, kaasatud kapital kasvatab ettevõtte väärtust, ta on arvestatavam partner teistele energiafirmadele energiaturu avanemisel.

Uue tähe tulek börsile meelitaks suurt raha taas Eestisse ja börs ärkaks ellu. Pensionifondidel oleks, kuhu raha panna (rämpsvõlakirjade asemel) ja pensionikogujadki oleks uhkemad - nende raha toetab Eesti majandust. Tõesti, ostaks või isegi, nagu ütleb peaminister.

Autor: ÄP