Advokaat: riigi võit laovaru vaidluses ei tundu tõenäoline

Virge Haavasalu 16. november 2009, 16:53

Kuna Euroopa Kohtu seisukohad on Eesti kohtule siduvad, siis ei pea Rakvere Lihakombinaati vaidluses esindav Lextali  advokaat Karl Kask väga tõenäoliseks, et üleliigse laovaru vaidlus ettevõtjatega on riigi jaoks lõppastmes edukas.

Järgneb intervjuu Karl Kasega.

Mida tähendavad Tallinna halduskohtu otsused üleliigse laovaru maksu tühistamise kohta ettevõtjatele, sealhulgas Rakvere Lihakombinaadile?

Halduskohtu otsused on kohtus vaielnud ettevõtjatele olulised. Nende ettevõtjate jaoks tegelikult juba 2004. a. alanud vaidlus on omandanud väga selged piirid ja hakkab loodetavasti jõudma lõpule. Ka Rakvere LK on vaielnud alates aastast 2004, kuigi riigi poolt maks vahepeal küll tühistati, kuid määrati aastal 2007 uuesti. Seega oli käimas teine ring.

Seevastu neid Eesti ettevõtjaid, kellele riik määras maksu ja kes selle maksu tasusid, kuid kohtusse ei pöördunud, praegune positiivne areng ei puuduta, sest õiguskindluse põhimõtte kohaselt on riigi poolt tehtud otsused nende ettevõtjate suhtes jõus ja neid ei saa enam vaidlustada.

Kui kohtuotsused jäävad praegusel kujul kehtima, tähendab see ühtlasi, et riik ei saa kohtus vaielnud ettevõtjatelt nõuda maksu selle summa katteks, mille Eesti niiöelda trahvina maksis Euroopa Liidule selle eest, et Eesti territooriumil olid liitumise ajal tavapärasest suuremad laovarud, sh suhkruvarud.

Kuivõrd lõplikud on need otsused, isegi siis, kui riik ringkonnakohtusse edasi kaebab ja kõik kohtuinstantsid läbi käib? Kui suur on tõenäosus, et üleliigse laovaru maksu mittemaksmise vajaduse kohta ettevõtjatel võib tulla vahepeal teistsuguseid otsuseid?

Halduskohtu nüüdsed otsused põhinevad kahele Euroopa Kohtu otsusele, mille Euroopa Kohus tegi kohtuasjas Balbiino ja kohtuasjas Rakvere Lihakombinaat. Kuna Euroopa Kohtu seisukohad on Eesti kohtule siduvad, siis ei pea ma väga tõenäoliseks, et vaidlus ettevõtjatega on riigi jaoks lõppastmes edukas. Euroopa Kohtu menetluste eesmärk oligi, et Eesti kohus lahendaks üleliigse laovaru tasu vaidlused Euroopa Kohtu poolt antud juhiste järgi. Mõlemas kohtuasjas andis Euroopa Kohus Eesti kohtutele juhise, et ettevõtjate vastu ei saa tugineda Euroopa Liidu õigusaktidele, mis on õigeaegselt ja õiguspäraselt eesti keeles avaldamata. Näiteks Rakvere LK-lt maksu nõudes tugines riik üheaegselt kolmele sellisele õigusaktile, sest nii on kirjas maksuteates. 

Riik on hetkel mõnes mõttes sundolukorras: ühelt poolt peaks riik tõesti tunnistama, et vaidluse edasine perspektiiv on väga küsitav, kuid samas peaks siseriikliku kohtu abil siiski lõpuni välja selgitama, miks ei saa Eesti oma ettevõtjatelt maksu nõuda, kuigi seda lubas ka Euroopa Liidu õigus? Vastus sellele küsimusele aitaks jõuda muuhulgas selgusele ka selles, kes kujunenud olukorra eest lõppastmes vastutama peaks, kas Eesti või Euroopa Liit või mõlemad?

Euroopa Liiduga liitumise päeva (01.05.04) seisuga oli olukord kõikide kohtus vaielnud ettevõtjate jaoks põhimõtteliselt ühesugune ja võrdse kohtlemise printsiibi kohaselt ei tohiks tekkida olukorda, kus ühele ettevõtjale Euroopa Kohtu seisukohad laienevad, kuid teisele mitte. Seega on piltlikult tegemist situatsiooniga, mida iseloomustab lause „Kas kõik või mitte midagi.“ 

Samas olen küllalt veendunud, et juhul kui Euroopa Liidu asjakohased õigusaktid, oleksid olnud eesti keeles õigeaegselt ja õiguspäraselt avaldatud, ei oleks ettevõtjad või vähemalt enamus neist vaidlusi võitnud. Seda põhjusel, et Euroopa Kohtu arvates oli Eesti poolt siseriiklikult rakendatud meede (üleliigse laovaru tasu seadus) iseenesest Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Samuti oli Euroopa Kohus nendes otsustes seisukohal, et maks ei ole ette nähtud ainult nii-öelda spekulantidele ja maksu võib nõuda ka isikutelt, kes tegelikult sellest laovarust mingit reaalselt majanduslikku kasu ei saanud.

Kuna Rakvere Lihakombinaat maksis algselt maksu ära ja seejärel vaidlustas maksunõude, kuivõrd suurt summat loodab ettevõte riigilt tagasi saada? Ehk kui suur on maksu suurus ja kui suur on intressimäär ning mis see rahaliselt kokku tulla võiks?

Kui ettevõtja raha on riigi käes, kuid see raha ei pea seal olema, on riik kohustatud maksma ettevõtjale sellelt summalt intressi 0,06 protsenti päevas. Rakvere LK-lt nõuti üleliigse laovaru maksuna sisse 1,3 miljonit krooni, mille Rakvere LK tasus 2007. a. mai lõpuks. See oli mõnes mõttes sundkäik, sest vastasel korral oleks riik võinud algatada maksu ja intressi sunniviisilise sissenõudmise. Rakvere LK-l oleks positiivse lõpplahenduse korral õigus tagasi saada temalt õigusliku aluseta sisse nõutud maks ja sellelt arvestatud intressid, mis 2009. a. detsembri alguse seisuga peaksid olema umbes 700 000 krooni, seega kokku summas umbes 2 000 000 krooni.

Taust üleliigse laovaru trahvimise kohta

Tegemist on maksuga, mille riik oma ettevõtjate suhtes kehtestas ja seda maksu ei kehtestatud ainult suhkrule vaid ka muudele põllumajandustoodetele, mille suhtes valitses Euroopa Komisjoni arvates oht, et nende toodete varud võivad 01. mail 2004. a. Euroopa Liiduga liitunud riikides olla tavapärasest suuremad ja Euroopa Liidu turukorraldust oluliselt häirivad. 

Rakvere LK-le määras Eesti riik maksu just muu põllumajandustoote (kanamass) laovaru omamise eest, suhkrut Rakvere LK oma tootmises ei kasuta.

Rakvere LK enda kohtuasjas ei ole Eesti kohtu otsust veel tehtud ja ilmselt tehakse see detsembri alguses, sest Rakvere LK asjas tuli alles Euroopa Kohtu otsus, mida halduskohus ootas.

Rakvere LK suhtes on seega tehtud hetkel ainult Euroopa Kohtu otsus, mille Euroopa Kohus avaldas 29.10.2009 ja millele tuginevad praegused Eesti halduskohtu otsused ülejäänud ettevõtjate suhtes.

Eesti halduskohtu otsus Rakvere LK vaidluses ei saa tulla teistsugune kui ülejäänud praegused otsused.

Trahvina on kogu see teema käsitletav pigem Eesti Vabariigi - Euroopa Liidu vahelises suhtes, mille Eesti maksis seepärast, et Eesti Vabariigi territooriumil tervikuna olid liitumise hetkel tavapärasest suuremad põllumajandustoodete varud (sh suhkur).

Seega on selles asjas kaks erinevat õiguslikku suhet:

1. Eesti ja Euroopa Liidu omavaheline suhe, mida kohtuotsused (sh vastustes mainitud Euroopa Kohtu otsused) ei puuduta;

2. Eesti ja Eesti ettevõtjate vaheline suhe, mida kõnealused kohtuotsused puudutavad.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. November 2009, 16:58
Otsi:

Ava täpsem otsing