Prassiv Eesti: isevalitsused

Kuigi nimetuse kohalik omavalitsus taga oleks nagu mingi teine Eesti, mis meid ei puuduta, pole see tegelikult ju nii - absoluutselt igaüks meist on mõne kohaliku omavalitsuse elanik, liige. Seega puudutab isevalitsejate juhtimisstiil meie kõigi heaolu.

Kui me tavapäraselt riiki kirudes suudame siiski näha, et demokraatia mingil määral toimib ning laussigadusi saadetakse korda aina vähem (tõestuseks kasvõi eilne uudis, et oleme maailma 180 riigi seas korruptsioonilt 27. kohal, Ida-Euroopa riikidest lausa esikohta jagamas), siis miks me kohalikku omavalitsust alahindame? Kas neilt ei peagi ausust, mõistlikkust, õiglust ja hoolivust nõudma?

Või otsustage ise. Kui rahandusministeeriumile esitatud omavalitsuste kuludest selgub, et pea kõik linnad on maksnud vähemal või suuremal määral lisatasude, hüvitiste või puhkusetoetuste näol nn 13. palka, siis eriliselt paistab silma Maardu, kes tõstis veel selle aasta algul ametnike palku ning ei maksa oma vahvatele valitsejatele mitte ainult 13. palka, vaid koguni nii 14., 15., 16. kui ka 17. palka. Viis lisapalka aastas! Augustiputši päevil väidetavalt Maardusse punalipu lehvima tõmmanud linnapea Georgi Bõstrov on tänavu saanud näiteks ühe kuu jooksul preemiat kaks korda. Ühe neist taasiseseisvumispäeva puhul. Preemiaid makstakse ses väikelinnas vabariigi aastapäeva, naistepäeva, jaanipäeva, Maardu linna aastapäeva, Võnnu lahingu ja mis tahes muu tähtpäeva puhul. Samal ajal on linnavõim eelarve tasakaalustamiseks ja tulumaksu vähenemise katteks tõstnud maamaksu.

"Nad on kogu aeg saanud preemiaid ja neil on õigustatud ootus neile," ütleb üks Maardu linna valitsejaist. Õigustatud ootus? Vanemad lugejad mäletavad kindlasti veel kaua-kaua kehtinud surmanuhtlust - miks see ära kaotati, kas sellele polnud õigustatud ootuseid? Või esimese öö õigus? Mõelgem, kui seksikaks poliitika muutuks.

Ütleme siis papa-jannsenlikult lihtsalt ja selgelt: valla-linnajuhid, ärge priisake! Olud muutuvad, püüdke silmad lahti hoida ja eluga kaasas käia. Kui ise hakkama ei saa, astuge tagasi. Lihtne.

Autor: ÄP