Maksusüsteemi atraktiivsuse ja konkurentsivõimelisuse üks oluline eeldus on maksusüsteemi stabiilsus ja läbipaistvus, seda nii seadusloomes kui ka seaduste rakendamises ja tõlgendamises maksuhalduri poolt. Viimast aitavad tagada siduvad eelotsused, millega maksuhaldur annab hinnangu tulevikus sooritatava(te) toimingu(te) maksustamise kohta. Eesmärk on võimaldada maksumaksjail saada enne toimingu sooritamisele asumist kindlus sellega kaasnevate maksutagajärgede osas.

Kaks aastat praktikat siduvate eelotsustega peaks olema piisav aeg, et mõelda, kuidas seda süsteemi võiks veel paremaks muuta. Järgnevalt kolm ettepanekut.

Esiteks, eelotsuste kokkuvõtted sisukamaks. Siduvate eelotsuste avaldamise eesmärk peaks olema aidata kaasa maksuseaduste ühetaolisele kohaldamisele ja maksumaksjate võrdsele kohtlemisele. See saab tõhusalt toimida vaid siis, kui teistel maksumaksjatel on piisavalt selge ülevaade juhtumi asjaoludest ja argumentatsioonist, kuidas maksuhaldur otsuseni jõudis.

Praegu on kokkuvõtete üldistatuse aste, eelkõige halduri argumentatsiooni osas, sedavõrd kõrge, et on kaheldav, kas avalikustamise nõue oma eesmärki täidab. Maksusaladuse kaitsmise eemärgil võib pidada õigeks põhjendatud teabe mitteavalikustamist, kuid see ei tohiks takistada sisukamate kokkuvõtete tegemist.

Teiseks võiks võimaldada eelotsuste kohtulikku vaidlustamist. Praegu on see välistatud. Olukord, kus eelotsuseid tõlgendamist vajavates küsimustes teeb üks osapool, kel on otsene huvi tõlgendada otsuseid endale soodsamas suunas, ei näi objektiivne ega anna objektiivset tulemust. Sellest tulenevalt annab mitmes riigis eelotsuseid pooltest sõltumatu komisjon või võimaldatakse otsuseid kohtus vaidlustada.

Peamine kitsaskoht kohtuliku vaidlustamise puhul võib olla pikk menetlusaeg. Kui aga maksumaksjal on aega saada selgus oma maksukohustustes enne tehingu tegemist, võiks seda menetlust eelistada tehingujärgsele vaidlusele, mis ka praegu võimalik on, kuid mis jätab maksumaksja pikaks ajaks ebakindlasse olukorda. Kui maksumaksja on nõus pühendama aega ja tegema kulutusi negatiivse eelotsuse vaidlustamisele, peaks asjaolud olema piisavalt tähtsad, et nii haldur kui ka kohtud sellega tegeleksid. Selgelt objektiivset otsust keegi vaidlustama ei hakkaks.

Kolmandaks, eelotsuste tegemist võiks laiendada siirdehindade määratlemisele. Praegu on see välistatud, kuid vajadus kindluse saamiseks on ettevõtjatel suurenemas. Suurem töömaht siirdehindade puhul võiks õigustada kõrgema riigilõivu küsimist, kuid mitte eelotsuste andmise välistamist. Alustuseks võiks kindluse tagamisel piisata sellest, kui maksuhaldur nõustuks andma kinnituse teise riigi maksuhalduri hinnanguile.