• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 04.01.10, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ärisaladus vs konkurents

Vastandlike huvide olemasolu on pea igas eluvaldkonnas paratamatu ja vältimatu, võib isegi öelda, et loomulik. Huvide tasakaalustamisel langeb peamine vastutus tihti seadusandjale. Kuidas vastandlikke huvisid tasakaalustada, kuhu seada piir?
Üheks valdkonnaks, kus sellist huvide omavahelist kaalumist sageli ette tuleb, on riigihankemenetlus. Näiteks võib osutuda vajalikuks kaaluda, kas seaduses sisalduv pakkumise konfidentsiaalsuse nõue võib olla konkurentsi kahjustav.
Näiteks olukord, kus pakkujatel tuleb pakkuda ühe hanke raames mitut eri toodet. Mõnikord tuleb arvestada ka toodete kontsentreerituse astet (keemiatoodete puhul). Pakkujal on huvi ja kohustus täita hinnapakkumise koondtabel nii, et selle koondsumma oleks võimalikult väike.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Et olla võimalikult edukas, pakutakse kõige odavamaid tooteid, näidatakse reaalsest suuremaid lahjendusi (keemiatoodete puhul), "unustatakse" ära mõned tööoperatsioonid (ehituse, tänavahoolduse jms hangete puhul), pakutakse sobimatu, kuid see-eest soodne toode vms. Ette on tulnud ka nn inimlikke eksitusi hindade liitmisel. Juhul, kui hankija kirjeldatud olukorras inimlikku eksitust ei märka, võib tulemuseks olla see, et võidab "soodsaim" pakkumine, mis hankijale lõppastmes siiski soodsaimaks ei kujune.
Ning kui konkureerivad pakkujad kahtlevad eduka pakkuja tehtud pakkumise objektiivsuses ning soovivad sellega tutvuda, on hankijal võimalik keelduda hinnapakkumise väljastamisest viitega konfidentsiaalsusele ja ärisaladusele.
Praktikas on aset leidnud mitu sellist juhtumit, kus ühel kaalukausil on isikute õigus takistada nende äritegevust puudutava konfidentsiaalse teabe avaldamist teistele isikutele, teisel aga on hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Milline huvi võidab?
Mullu kasvas vaidlustuste arv riigihangete ametis oluliselt. Ettevõtjad on siinjuures avaldanud arvamust, et 2007 jõustunud riigihangete seaduse (RHS) kehtivuse ajal on hankija "soosikule" eeliste tegemine lihtsamaks muutunud. Nimelt reguleerib praegu kehtiv RHS võrreldes varasemaga oluliselt detailsemalt pakkumise konfidentsiaalsust: pakkumus on konfidentsiaalne ning pakkumuses sisalduvat teavet võib avalikustada üksnes RHSis sätestatud juhtudel ja ulatuses. Võib olla loogiliselt põhjendatav, et mõni pakkuja ei soovi näiteks pakkumises toodud allhankijate CVde avalikustamist hankemenetluse käigus. Küsitavusi tekitab aga, kas ka hinnapakkumise avaldamine võib mõnel juhul rikkuda pakkujate ärisaladust.
On selge, et igasugune teave ei ole veel ärisaladus. Samuti ei tohiks hankija ilma sisulist analüüsi tegemata lähtuda eeldusest, et ärisaladusena tuleb käsitleda kogu informatsiooni, mida pakkuja ise ärisaladusena kvalifitseerib. Näiteks pakkumises väljendatud ühikuhind ei oma informatiivses mõttes mingisugust tähendust, sealt ei nähtu ka pakkuja hinnapoliitika. Seetõttu on äärmiselt vaieldav pidada pakkuja esitatud detailset hinnapakkumist ärisaladuseks.
Eeltoodud käsitlus võib huvide tasakaalustamise kaalukausi ebamõistlikult paigast nihutada. Viidatud probleemideringile lahenduste leidmiseks ja huvide mõistlikuks tasakaalustamiseks tuleks vastutus taas seadusandjale suunata ning RHSi vastavas osas täiendada ja täpsustada.
Autor: Britta Oltjer

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele