"See on esimene barjäär, millest tuleb üle saada. Eesti on millegipärast Euroopa Siber. Meil on endal väike turg, logistiliselt on siit raske välja saada ja me tähendame maailmas ikka väga vähe," lausus ettevõtja ja lisas, et kui ühe ettevõtte tegevusest koduturul ikka tolku ei saa, siis tuleb kohe minna väljapoole. "Eestlased lähevad enamasti edukamalt välja kui poolakad, sest neil on seal ka endal turg, kus toimetada," arvas ta.
Teine oluline punkt on Martinsoni hinnangul visioon. "Osa ettevõtjaid ei kasuta Google'it, kust võib tulla tuhandete viisi vastuseid, et see või teine asi on juba tehtud. Peab ikka olema infoväljas, et aru saada, mis toimub," arvas Martinson. "Häid ideid on tulnud ka lihtsalt lakke vaatamisest, laisklemine ja unistamine on head ideegeneraatorid," lisas ta.
Kolmanda olulise punktina tõi Martinson välja selle, kuidas tegutseda. "Miks mõni viiuldaja või näiteks Bill Gates on edukas? Seepärast, et nad on nende asjadega pikalt tegelenud. Enamasti ei ole nii, et kargad klõpsti välja ja saavutad edu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Kui üksikud ettevõtted on saavutanud korralikke käibeid, siis absoluutne enamik jääb 100 miljoni piiri peale," märkis Martinson, kelle sõnul gasellide tabelit hinnates jäävad esimesena silma kaubandus, ehtitus, kinnisvara, puidutöötlemine, nafta ümbervalamine jms harud. Kuid need harud ei ole ühe riskikapitalisti huviorbiidis.
"Nende harude kasvuvõimalused on piiratud. Enamik ettevõtteid on suuantud Eesti turule või on lihtsalt suurte riskidega, näiteks nafta ümbervalamine, mis sisaldab ka suuri poliitilisi riske. Samuti oli gasellidel madal lisaväärtuse tootmise võime, nad olid väheinnovatiilised ja fokusseeritud väikestele turgudele," märkis Martinson.
"Et ettevõte välja ei sureks, siis peaks osa meeskonnast pidevalt tegelema tootearendusega," märkis riskikapitalisti finantseeritud ettevõtte isePankur juht Pärtel Tomberg.
Enamik püsiva konkurentsieelisega tooteid ei saa tema sõnul kohe nautida kiiret kasvu. "Alustasime projektiga aastal 2008 ja sisuliselt siiani me põletame raha. Enamik innovaatilistest lahendustest on aastatepikkuse raske töö vili. Ideede elluviimisel peab olema sihikindel. Peab uskuma ideedesse, et need töötavad, ja ühel päeval saab istuda Nizzas ja šampanjat juua," ütles ta.
Eile konverentsil esinenud majandusminister Juhan Partsi sõnul oleme me praegu eurokursil ning n-ö poolel teel hobuseid vahetada pole enam mõtet.
Eurotsoon on Partsi sõnul aga siiski oluline tükk pildist Eesti kohta, mis peaks taastama meie veidi mõranenud eduka majandusega riigi. See kõik juhtub 2010. aastal.
"Ma tahaksin kuulda seda, et ühel Eesti väikeettevõttel, kes on sündinud Võhmas või Võrus, on kasvuvõimalused ELi turul. Oleme 1,3miljoniline hästi haritud ja uudishimulik rahvas. Me vajame eeskujusid selleks, kuidas väikesed kasvuettevõtted tegutsevad ELis ükskõik mis nurgas vabalt, ilma barjäärita," rääkis Parts.
"Peaksime kiiresti loobuma hoiakust, et euro on ainuke asi ja et ainult koos euroga tulevad investeeringud," rääkis minister.
Vastates ühe gaselli küsimusele rõhutas minister, et ainult eurot kui imelooma oodata ei tasu, vaid ise tuleb tegutseda ja kasvu tekitada. "Teie ise tekitategi selle järgmise kasvu, tule taevas appi!" märkis Parts.
Autor: Kaisa Tahlfeld