"Euroopa riigid on valmis vajadusel otsustavalt ja koordineeritult tegutsema, et tagada euroala stabiilsus," ütles Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy eile pärast seda, kui Saksamaa ning Prantsusmaa liidrid vahetult enne ELi valitsusjuhtide tippkohtumise algust abiplaani üldjoontes kokkuleppele jõudsid.
Otsus oli turgudele kergenduseks, kuid pikas perspektiivis see eurole hästi ei mõju, leidsid eile mitmed analüütikud.
Algselt uudise peale tugevnenud euro odavnes jälle, kui ELi lubatud abi detailide osas napisõnaliseks jäi. Ilmselt tuleb oodata tuleva nädala esmaspäevani, mil võimalikku abi ja selle tingimusi arutavad euroala rahandusministrid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Otsest rahaabi pole Kreeka palunud, ütles eile Herman Van Rompuy. Ja mingit blankovekslit Kreekale ei anta - Euroopa Komisjon jälgib tähelepanelikult Kreeka valitsuse säästukava täitmist. Nõuga on abiks IMF ja Euroopa Keskpank ning esimest eduaruannet oodatakse juba tuleval kuul.
"Toetame igati Kreeka valitsust ja nende lubadust teha, mis vajalik, sealhulgas täiendavate meetmete rakendamist," ütles Van Rompuy.
Kreeka valitsuse plaan on kärpida euroala suurimat eelarvedefitsiiti tänavu 4 protsendipunkti võrra, 8,7%-le SKPst.
Investeerimispank Goldman Sachs kärpis eile oma europrognoosi, nentides, et Kreeka võlaprobleemid õõnestavad usaldust kogu euroala suhtes ning suurendavad püsivalt euro hoidmise riski.
UniCrediti pank hoiatas kliente, et euro tugevnemine kriisiabi uudise peale saab olla vaid ajutine ja ka Bank of Tokyo-Mitubishi on skeptiline.
"Raske on näha, kuidas kogu see asi eurole muud kui negatiivset mõju võiks avaldada," nentis Bank of Tokyo Euroopa regiooni valuutaanalüütik Derek Halpenny. "Finantsabi Saksamaalt võib õõnestada Euroopa ühisraha projekti usaldusväärsust, arvestades seda, kui palju Euroopa Keskpank on alati rõhutanud korras riigifinantside tähtsust."
Lisaks tähendavad euroala perifeeria probleemid, et Euroopa Keskpangal tuleb intressid jätkuvalt madalal hoida.