"2009. aastal alustasime taas siseturutoodete eksporti Venemaale, viies sealsetele kaubanduslettidele enam kui 50 erinevat toodet," ütles Tere juhatuse liige Ülo Kivine.
Ettevõte käive ulatus mullu 1,4 miljardi kroonini, jäädes mõnekümne miljoniga alla aasta varasemale tulemusele. Tere eksportis eelmisel aastal rohkem kui 300 miljoni krooni eest, tänavus soovitakse ekspordimahtu kahekordistada.
"Eesmärk on kasvatada aasta lõpuks Venemaa ekspordi osa 20 protsendini käibest," märkis Kivine. Laienemine jätkub ka Läti ja Soome suunal, lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ka poolemiljardilise käibega E-Piima juht Jaanus Murakas tunnistas, et Eesti piimatoodete eksport on paranenud ja eriti eksport Venemaale.
"Nii aktiivselt kui praegu pole Venemaale ammu enam kaupa läinud ja ekspordivad mitte ainult Eesti piimatööstused, vaid ka teised Euroopa Liidu maad," kommenteeris ta viimaseid arenguid piimatoodete turul.
Samas on Euroopas piimatoodete hinnad madalamad kui Venemaal. Rohkem kui kuu aega ette Murakas enda sõnul hindu siiski prognoosida ei julge. "Kreeka sündmused on olnud positiivsed, sest euro on dollari suhtes nõrgenenud ja see on alati eksporti aidanud," ütles ta.
Põltsamaa Meierei Juustutööstus kasvatas mullu tootmist 20 protsenti, tänavu plaanitakse kasvada enam kui kolmandiku võrra, suureneb ka eksport. Juustusööstus investeeris mullu uutesse seadmetesse ligi 50 miljonit krooni. "Uus liin on juustutööstuse viimase aja suurim investeering, mis loob baasi ettevõtte turuosa suurendamiseks nii Eestis kui ka eksporditurgudel," ütles tööstuse omanik Ago Teder.
Põltsamaa juustutööstuse emafirma Estover OÜ juht Kai Rimmel märkis, et piimatööstuste olukord pole kerge. "Tootjad vajavad kõrgemat piima hinda, kaubandus aga surub kibedas konkurentsis ostuhindu alla," sõnas ta.
"Kuna 2009. aasta lõpus tõusis piima hind juba umbes 20 protsenti, siis 2010. aasta alguses on tasapisi hakanud tõusma siiski ka ostuhinnad kaubandusele, mis annab kodumaisele piimatööstustele nii vajalikku õhku hingamiseks," lisas ta.
Murakase sõnul on tootjaid jäänud vähemaks.
"Lüpsilehmade arv on drastiliselt väike ja vähenes mullu alla maagilise 100 000 piiri," kirjeldas ta hinnalanguse mõju. "Paljud olid sunnitud müüma põhikarja ja müüdi tõumullikaid, kuna nende eest sai paremat raha. Sellega saed tegelikult oksa, millel ise istud," rääkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tootmismahtu ja eksporti kasvatas mullu ka Valio Eesti. Firma käive vähenes küll 14 protsenti, ent mahtu suurendati 8 protsenti, rääkis Valio Eesti juht Kari Finska.
Mahtude kasvu taga on eelkõige 26%-line juustu ekspordi kasv, täpsustas tegevdirektor. "Huvitava faktina võiks välja tuua, et müüsime eelmisel aastal esimese koguse juustu USAsse," sõnas ta.
Lisaks ekspordi arendamisele kasvatas Valio turuosa ka Eestis, seda nii värskete piimatoodete kui ka juustude lõikes. "Nii olime 2009. aasta lõpuks kasvatanud oma turuosa juustudes 18%-le, aastatagusega võrreldes tähendab see kahekordset tõusu," ütles Finska.
Lätist ja Leedust imporditavad tooted siinsetele piimatööstustele Finska ütlusel suurt mõju ei avalda. "Kuna Leedu tööstustel on toorpiima puudu, tekitavad nad nõudlust Eestis. See omakorda viib Eesti toorpiimahinna kõrgeks," ütles ta.