Jaanuaris ulatus Eesti jooksevkonto ülejääk 1,05 miljardi kroonini. Seega on jooksevkonto olnud järjepanu ülejäägiga juba alates mullu aprillist ehk kümme järjestikust kuud.
Kokku on selle aja jooksul kogunenud ülejääginumbriks 11,1 miljardit krooni.
Eesti Panga teatel oli jaanuaris tekkinud jooksevkonto ülejäägi taga eelkõige kaupade konto puudujäägi vähenemine ning väiksemal määral ka teenuste ülejäägi kasv. Väliskaubandusdefitsiit ulatus jaanuaris vaid 0,2 miljardi kroonini ning teenuste konto ülejäägiks jäi 1,6 miljardit.
Tulukonto netoväljavool moodustas Eesti Panga teatel jaanuaris 0,5 miljardi krooni, olles ligilähedaselt sama kui 2008. aasta jaanuaris. Eesti residentide välismaal teenitud tulu vähenes aastaga 23% ning mitteresidentide Eestis teenitud tulu 17%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui eelmise aasta lõpukuudel toimus intensiivne Euroopa Liidu abirahade kasutamine, siis 2010. aasta jaanuaris oli see suhteliselt tagasihoidlik. Jooksevülekannete ülejääk oli vaid 0,1 ja kapitaliülekannetel 0,3 miljardit krooni.
Otseinvesteeringute netosissevool moodustas kuuga 0,3 miljardit krooni. Eestisse paigutatud välismaised otseinvesteeringud kasvasid ühe miljardi võrra ning residendid suurendasid oma otseinvesteeringuid välismaal 0,7 miljardi võrra.
Portfelliinvesteeringute netosissevool hõlmas 1,1 miljardit krooni ning oli seotud valdavalt võlaväärtpaberitega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!