Meediateenuste seadus hakkab asendama ringhäälinguseadust

Meediateenuste seadusega viiakse Eesti audiovisuaalmeedia valdkonna regulatsioon vastavusse Euroopa Liidu õigusaktidega ning muudetakse lihtsamaks ning paindlikumaks kodumaiste tele- ja raadioringhäälingulubade süsteem, edastas kultuuriministeerium. Samuti luuakse lihtne kord tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste registreerimiseks.

Kultuuriminister Laine Jänes rõhutas, et meediateenuste seadus loob soodsamad tingimused Eesti audiovisuaalmeedia sektori arenguks, tähtis on ka reeglite uuendamine alaealiste kaitseks teleringhäälingus ja neid nõudeid laiendatakse ka tellitavatele teenustele.

Kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter Sookruus lisas, et uus nähtus on tootepaigutus audiovisuaalse äriteate ühe vormina, mis on lubatud teatud juhtudel, näiteks filmid, seriaalid, spordi-ja meelelahutussaated. Ta lisas, et see laiendab võimalusi toetada saadete ja filmide tootmist.

Meediateenuste seadusega ei muudeta suurt osa kehtiva ringhäälinguseaduse sätteid. Näiteks ei muutu nõuded programmi struktuurile ja mahule, Euroopa päritolu tööde mõiste ja mahunõuded ning mõned teised nõuded. Seaduse nimi „Meediateenuste seadus“ märgib, et käesolev seadus haarab mitut elektroonilise meedia valdkonda.

Meediateenuste seadus ei käsitle meediat laiemalt, ei reguleeri trükimeediat ja internetis levivat meediat mis pole võrreldav televisiooniga. Käesolev seadus ei reguleeri võrgupäevikuid ehk blogisid, toimetuste veebilehti ja mitmeid teisi uusi meediavorme, piirdudes vaid televisiooni ja tellitavate televisioonilaadsete teenustega ning raadioringhäälinguga.