• OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,00%6 025,17
  • DOW 300,89%42 581,78
  • Nasdaq 0,94%19 630,97
  • FTSE 1000,36%8 789,53
  • Nikkei 2251,14%38 790,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,13
  • OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,00%6 025,17
  • DOW 300,89%42 581,78
  • Nasdaq 0,94%19 630,97
  • FTSE 1000,36%8 789,53
  • Nikkei 2251,14%38 790,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,13
  • 18.03.10, 17:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Õppejõud: õiguskaitses pole tühikut

Ajakirjandusdeliktide ehk õigusrikkumiste puhul annab ka praegune seadus kannatanule võimaluse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist ja õigusrikkumisest hoidumist, rõhutas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dotsent Karin Sein eile õhtul Tartus toimunud Eesti akadeemilise õigusteaduse seltsi ettekandekoosolekul.
Koosolekul kuulati ettekandeid kahju hüvitamisega karistamise teemal ning diskuteeriti riigikokku saadetud nn allikakaitse eelnõu üle, millega tahetakse muuta ringhäälingu- ja võlaõigusseadust ning kriminaalmenetluse ja tsiviilkohtumenetluse seadustikku.
„Kui sul on hea õigusnõustaja, siis võib kannatanu põhimõtteliselt saada ka täna sama palju raha nagu saadakse Saksamaa, USA või Prantsusmaa õiguse alusel,“ kummutas Sein ümber väite, justkui ei võimaldaks praegune seadusandlus pressi poolse õigusrikkumise korral kannatanule piisavalt õiguskaitset.

Artikkel jätkub pärast reklaami

„Näiteks võlaõigusseaduse alusel saaks alusetu rikastumise nõudena nõuda välja kogu kahjutekitaja poolt saadud tulu ehk siis pahauskse õigusrikkuja vastu saab esitada saadud tulu väljamõistmise nõude,“ rääkis Sein. „Lisaks tulu väljanõudmisele saab nõuda ka mitterahalise kahju hüvitamist, samuti saab nõuda õigusrikkumisest hoidumist.“
Sein lisas, et Eestis on seni mittevaralise kahju eest siiski mõistetud välja suhteliselt väikesesummalisi hüvitisi. Tema andmeil küündis suurim välja mõistetud summa 200 000 kroonini. Tegu oli kaasusega, kui ajakirjanduses avaldati inimese nimetähed, nii et oli aru saada, et just tema oli kuriteo ohver.
Seini sõnul on 200 000 krooni täiesti arvestatav summa. „Näiteks Austria meediaseadus ütleb, et au teotamise puhul meedias ei peaks hüvitise summa olema suurem kui 16 000 eurot (veidi üle 250 000 krooni – toimetus) ja erandjuhtudel kuni 36 000 eurot,“ tõi Sein võrdluse.
Riigikokku jõudnud eelnõu kohta tegi Sein muu hulgas märkuse, et millegipärast on preventsiooni idee ehk ennetuslikkus sisse kirjutatud kõikide kahjuhüvitamise juhtudele. „Ka täna on kõikidele õiguskaitsevahenditele ju omane preventsiooni efekt,“ lausus Sein. „Seega tegelikult pole seda ju vaja öelda.“
 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 23 p 17 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele