Kas vaesele suurem hüvitis mittevaralise kahju eest?

Koosolekul kuulati ettekandeid kahju hüvitamisega karistamise teemal ning diskuteeriti riigikokku saadetud nn allikakaitse eelnõu üle, millega tahetakse muuta ringhäälingu- ja võlaõigusseadust ning kriminaalmenetluse ja tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Elavalt arutleti eelnõusse kirjutatu üle, mis ütleb, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus muu hulgas võtta arvesse ka kahju tekitaja varalist seisundit.

„Kas vaesel isikul on suurem õigus saada suuremat hüvitist või vastupidi või siis on ikkagi kõik võrdsed,“ küsis Tampuu retooriliselt ja tõi näite riigikohtu praktikast. Nimelt taotles Hiiumaa lennuõnnetuses kannatada saanud Norra kodanik suuremat hüvitist ja alama astme kohtud ka rahuldasid taotluse, põhjendades, et Norras on elatustase kõrgem. Riigikohus lähtus aga võrdsuse printsiibist ja jõudis järeldusele, et kannatanute varandusliku olukorra arvestamine ei ole määrav.

Kaasettekandja, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tsiviilõiguse dotsent Karin Sein ütles, et kui mittevaralise kahju hüvitise määramisel hakatakse arvesse võtma kahju tekitaja varalist seisundit, siis tekitab see paratamatult dilemma. „Ühelt poolt saan ma sellest aru, et kui seda arvesse ei võta, siis tegelikult ju rikas kahjutekitaja ei tunnetagi karistust,“ rääkis Sein ja tõi vastunäitena USA, kus on räägitud sellest, et kasulik on lasta oma õigusi rikkuda rikkal inimesel ehk rikkal kostjal. Ehk et kui sinu au haavab rikas meediaväljaanne või sinu autole sõidab otsa rikas inimene, siis on sul suurem šanss saada rohkem raha.

Tambet Tampuu hinnangul pöörab riigikokku jõudnus eelnõu kahjuhüvitamise senise dogmaatika, eriti, mis puudutab hüvitise arvestamist, pea peale. „Tegu on uudse lähenemisega ja kui need sätted jõustuvad, siis paljud senised tõed varisevad kokku,“ nentis Tampuu.