Ametnik pole teost siiani üle saanud

Kapo kodulehel on kirjas viimase kümne aasta jooksul kohtust läbi käinud mõjukaimate riigiametnikega seotud korruptsioonijuhtumid, kus peategelasteks on pistist või altkäemaksu võtnud kõrged riigiametnikud, kohtunikud, politseinikud, raamatupidajad või tollitöötajad.

Väljatoodutest on mõjukaim endine Kiviõli linnapea Voldemar Trumm, kes mõisteti 2008. aastal süüdi ligi 300 000kroonises pistisevõtmises linna sihtasutuselt, lubades maksta asutusele linna poolt rahalist toetust. Praegu kuulub Trumm Kohtla-Järve Tööstusala Arenduse Sihtasutuse nõukogusse.

Karistus karjääri ei mõjuta

Lääne-Viru maakohtu kohtunik Monica Vels mõisteti 2006. aastal süüdi valekohtuotsuste tegemisel.

Vels esitas tuttavate kohta valeandmeid, et nende süüd kuriteos vähendada. Praegu ema neiupõlve nime võtnud Monica Meristo tegeleb õigusabi andmisega Rakveres omanimelises õigusbüroos ja esindab inimesi nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades.

Talle tuli üllatusena, et tema nimi on endiselt kapo kodulehel kui korruptsioonikuriteo toimepanija. "Ma olen süüdi mõistetud ebaõige kohtuotsuse tegemisel, mitte aga korruptsioonis. Minu puhul oli tegemist otsustega väärteomenetluses, mis on jõustunud ja ammu täidetud," rääkis Meristo.

Ta ütles, et juhtunust on palju aastaid möödas, kuid alles nüüd on ta hakanud sellest üle saama. "Eks ta võttis ikka jalad alt ära," lausus üle 18 aasta kohtunikuna töötanud Meristo. Tänavu 1. aprillil sai viis aastat sellest, kui ta kapo piiramisrõngasse sattus.

"Kuulati telefonikõnesid ja sisuliselt võeti kinni vaid ühest lausest. Kapo töötaja joonistas paberile trelle ja kirjutas juurde suurelt numbreid 5-10. See oli psühholoogiline mõjutamine, sest miinimumkaristus vale kohtuotsuse eest oleks olnud viis aastat," selgitas ta.

"Oma südames ma end süüdi ei tunne ja eeldan, et langesin teatud poliitika ohvriks," kinnitas Meristo.

Olesk: minu teguviis oli vale

"Elan üks päev korraga," ütles altkäemaksu võtmises süüdi mõistetud endine sotsiaalministri nõunik Kaimo Olesk. "Kapo pole lihtne asutus, väga raske oli jalgu alla saada. Tegelikult oli ka mõte Eestist lahkuda," rääkis ta.

Olesk mõisteti 2008. aastal süüdi ligi 400 000kroonises altkäemaksu võtmises. Varem Tallinna tööhõiveameti tööturukoolituse osakonna juhina töötanud Olesk tellis tööhõiveameti koolitused iseendaga seotud firmalt. Lisaks sellele suunas ta koolitused teatud firmadele, mille eest vastutasuna sai ta kasutada tasuta erinevaid sõidukeid ja arvutit.

Oleskit karistati kolmeaastase tingimisi vangistusega ning temalt nõuti välja ligi pool miljonit krooni. "Maksan nii, nagu jõuan. Umbes pool summast peaks olema tasutud. Olen korteri maha müünud ja elan üüripinnal," selgitas ta. Praegu on Olesk keeranud elus uue lehekülje ning töötab kinnisvaravaldkonnas.

Minevikku tahab Olesk unustada, kuid pole seda enda sõnul siiani suutnud päriselt teha. "Ilmselt pole ma sellest veel lõpuni välja tulnud. Aju justkui blokeerib," ütles ta.

Kuidas ta tagantjärele hindab oma teguviisi ning milliseid korrektiive on ta elus teinud? "Minu teguviis oli vale. Ilmselt ei taha ma kunagi enam töötada riigiametis ega soovita seda kellelegi, kellest hoolin."

Mäting: juhtunu pärast on piinlik

Kunagine Ida-Harju politseiosakonna juhtivinspektor Jevgeni Mäting võttis koos paarilisega altkäemaksu selle eest, et jättis vormistamata salakütuseveo. Mõlemad mehed said tingimisi karistada ning lahkusid politseist.

"Ma kahetsen ja mul on selle pärast piinlik. Ma tegelikult tahtsingi politseist ära minna, aga nii minna polnud muidugi plaanis," tunnistas Mäting. Kohtuprotsess ja süüdimõistev otsus võttis mehel esialgu jalad alt. "See oli väga raske. Olin kõigile võlgu - kohtule, advokaatidele, lisaks õppelaenud. Kokku ligi 70 000 krooni," meenutas Mäting.

Kuna ta on kõrgharidusega elektrik, päästis see teda halvimast. "Hakkasin vaikselt elektritöid tegema. Üks soovitas teisele, teine kolmandale. Ja nii ta käima läks," meenutas ta.

Algul registreeris ta end FIEna, hiljem juba alustas ettevõttega Varia Balticus, mis tegeleb elektrijuhtmete ja seadmete paigaldamisega ja pisiremonditöödega. Firma käive 2008. aastal ulatus pea miljoni kroonini, kasum oli ligi 46 000 krooni. Lisaks on Mätingul juriidiline haridus ning ta annab inimestele õigusabi. "See on töö, kus ma tunnen, et loon midagi. Politseis töötades sellist tunnet polnud," tunnistas Mäting.

Kapo: ebaaus ametnik võtab pistist tuttavalt ärimehelt

Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Eerik Heldna sõnul on korruptsioonikuriteod muutunud varasemate aastatega võrreldes järjest varjatumaks. Suurenenud on kuritegude osakaal, kus riigiametnik teeb tehingu firmaga, milles ta omab sõprade või tuttavate kaudu varjatud osalust.

Milliseks on korruptsioonikuriteod Eestis muutunud?

Korruptsiooniskeemid on muutunud aastatega keerulisemaks, sest ebaausad ametnikud tajuvad vahelejäämise riski suurust. Kümmekond aastat tagasi levinud lihtsaid korruptsiooniskeeme, kus mõni ametnik sõlmis riigiasutuse nimel lepingu enda sugulasele kuuluva äriühinguga, viimastel aastatel peaaegu enam ei esine.

Menetletavate kriminaalasjade puhul võib ühe tendentsina välja tuua nende kuritegude osakaalu suurenemise, mis puudutavad tehingute tegemist enda varjatud osalusega äriühingutega või otsuste tegemist selliste äriühingute kasuks. Tegemist on juhtumitega, kus ametnik ise ametlikult äriühingus osalust ei oma, kuid osaleb tegelikkuses näiteks mõne oma sõbra kaudu varjatult selle äriühingu juhtimises. Lisaks on viimastel aastatel suurenenud mõjuvõimuga kauplemist puudutavate kuritegude arv.

Uuringud näitavad, et korruptsioonikuritegude arv väheneb. Kui 2008. aastal registreeriti kokku 224 altkäemaksu- ja pistisekuritegu, siis 2009. aastal 106 ehk pea poole vähem. Kuidas seda seletada?

Korruptsioonikuriteod on varjatud iseloomuga kuriteod, mistõttu on üsna keeruline hinnata, kui palju tegelikult neid toime pannakse. Keegi ei oska adekvaatselt hinnata, kui palju nendest toimepandud kuritegudest avastatakse. Statistilised numbrid ei pruugi anda objektiivset pilti.

Paar aastat tagasi paljastas kapo Eesti idapiiril mitu pistist või altkäemaksu võtnud suurt tolliametnike gruppi. Politsei sisekontroll paljastas paar aastat tagasi suure pistist või altkäemaksu võtnud liikluspolitseinike grupi. On selge, et igal aastal sääraseid suuri vanemametnike gruppe tabada pole reaalne, statistilised numbrid aastate lõikes kõiguvad ja pole omavahel alati võrreldavad. Mõnikord võib üks korrumpeerunud kõrge riigiametnik olla riigi julgeoleku mõttes isegi kahjulikum kui grupp vanemametnikke.

Aastatega keerulisemaks muutunud korruptsiooniskeemide menetlemine nõuab ka rohkem inimressurssi ja aega, mistõttu on menetletavate juhtumite arv paratamatult vähenemas. Kindlasti on ka selliseid ametnikke, kes vahelejäämise ohtu arvestades on oma varasemast ebaseaduslikust tegevusest loobunud. Seega on iga konkreetse korruptsioonijuhtumi paljastamisel ka selge üldpreventiivne mõju teistele ametnikele.

Mis teed pidi jõuab tavaliselt info võimaliku korruptsioonikuriteo kohta kaposse?

Korruptsioonikuritegude puhul on teo mõlemad osapooled tulemusega rahul ja ei soovi menetlusasutusi oma tegudest teavitada. Seetõttu ei ole juba toimepandud kuritegusid võimalik üldjuhul tõhusalt menetleda kuriteoavalduse alusel tagantjärele, vaid protsesse tuleb n-ö jälgida jooksvalt. Korruptsioonikuritegude menetlemisega tegelevad asutused peavad ise aktiivselt toimepandavate kuritegude kohta teavet koguma. Kaitsepolitsei puhul on enamik korruptsioonisüütegude menetlustest kasvanud välja ameti enda süsteemsest teabehankest. Teavet kogutakse nii analüütilise tööga, jälitustoimingutega kui ka inimallikatelt.

Kui palju juhtumeid jääb n-ö sahtlisse ehk teatakse, kuid pole võimalik tõendada?

Korruptsioonikuritegude menetlemine on üldjuhul pikaajaline protsess, sest kuriteo tõendamine ja teabe kogumine võtab keskmisest rohkem aega. Kui ka mõne ebaausa ametniku ebaseaduslikku tegevust mingil ajahetkel tõendada ei suudeta, ei tähenda see, et ametnik oleks lõplikult pääsenud. Tema tegevus võetakse vaatluse alla ning kuritegude toimepanemist jätkates jääb ta varem või hiljem vahele niikuinii.

Kaitsepolitsei praktikas on olnud ka selliseid juhtumeid, kus menetluse alustamisest kuni esimeste avalike menetlustoimingute tegemiseni on kulunud aasta või poolteist. Seejuures on vahepeal võetud menetlemisel aeg maha nii uute jälituslike positsioonide loomiseks kui ka sobiva aja äraootamiseks.

Näiteks hangetega seotud korruptsioonijuhtumite puhul on suhteliselt tavapärane, et ebaaus riigiametnik võtabki pistist või altkäemaksu vaid oma tuttavatelt väga kindlatelt ärimeestelt, kellega koostöö on varem laabunud ja keda ebaseaduslikes tehingutes usaldatakse. Niisugustel juhtudel ei jäägi menetlusasutusel üle muud võimalust kui kannatlikult kõrvalt protsesside kulgu jälgida ning kui kõik vajalikud tõendid koos, kuritegu lõpuks paljastada.Seega on pikaajaline menetlus korruptsioonikuritegude puhul sageli paratamatu.

Kuivõrd mõjutab masu korruptsioonikuritegusid?

Majanduslanguse mõju korruptsioonikuritegude vähenemisele või kasvamisele on keeruline hinnata. Võib eeldada, et majanduslanguse tingimustes hoiavad ametnikud oma töökohast mõnevõrra rohkem kinni ja ei riski selle kaotamise kartuses ebaseaduslikke tegusid toime panna.

Teisest küljest võivad ebaausad ametnikud oma seniste tarbimisharjumuste juures ja sissetulekute vähenemise korral muutuda rikkumiste suhtes jälle vastupidi altimaks, sest võetud liisingud ja laenud vajavad tasumist.

Kolmandaks tuleb arvestada ka sellega, et majanduslanguse tingimustes suureneb kindlasti äriühingute omavaheline konkurents riigi ja kohalike omavalitsuste tellimuste saamisel. Äriühingud on ilmselt rohkem huvitatud mõne ebaausa ametniku leidmisest, kes oleks nõus just nende firmale ebaseaduslikke konkurentsieeliseid tegema.

Kapo töö on saanud riigikogu nn kapo komisjoni esimehelt Jaanus Rahumägilt ja liikmelt Ain Seppikult teravat kriitikat. Seppik on öelnud, et kapo pole korruptsiooni uurimisel midagi erilist saavutanud. Kuidas te sellist kriitikat kommenteerite?

Kapo töö tulemuslikkuse hindamine on subjektiivne küsimus ja igal inimesel võib olla asjast oma arusaamine. Samas võib kaitsepolitsei töötulemusi korruptsioonivastases võitluses pidada siiski üsnagi arvestatavateks. Näiteks viimase kümne aasta jooksul on meie uuritud kriminaalasjades mõistetud erinevate ametialaste kuritegude toimepanemises lõplikult süüdi üle 140 riigiametniku ja omavalitsusjuhi. Siia lisanduvad veel ametnikega seotud isikud, kelle hulk on tõenäoliselt mõõdetav sadades. Paljud menetlused on veel kohtutes pooleli. On inimeste hinnata, kas need numbrid on suured või väikesed.

Poliitikud on kaalunud, kas korruptsioon peaks olema üldse kapo töövaldkond.

See on poliitilise otsustuse küsimus. Kui küsida endalt, kas korruptsioon riigisektoris võib ohustada riigi julgeolekut tervikuna, oleks vastus ilmselt jaatav. Seega taandubki kogu arutelu sellele, kas korruptsioon on riigi julgeolekut ohustav nähtus või mitte. Korrumpeerunud kõrge riigiametnik on paratamatult ka potentsiaalne huviobjekt ja värbamise sihtmärk nii vaenulike riikide eriteenistustele kui ka organiseeritud kuritegevusega, miks mitte isegi terrorismiga seotud isikutele. Pole vahet, kas ebaaus ametnik müüb ametialaseid teeneid mõnele äriühingule või ärimehena esinevale vaenulike riikide eriteenistuse töötajale. Üks niisugune oma teeneid müünud riigiametnik on ka ju juba teadupärast riigireetmises süüdi mõistetud. Ametialasest kuriteost võib olla üks samm riigi julgeolekut ohustava riigivastase kuriteo toimepanemiseni.

Kas peate õigeks, et paljude kuritegude puhul lõpetatakse menetlus enne kohtusse jõudmist, kasutatakse oportuniteeti või langeb osa süüdistusi kohtus ära? Milles on põhjus?

Korruptsiooniskeemid pole keerulised üksnes avastamise mõttes, vaid ka sisuliselt. Korruptsioonikuritegusid toimepanevate ametnike näol on sageli tegemist oma töövaldkonda väga hästi tundvate inimestega, kes balansseerivad seadusega lubatu ja lubamatu piiril, seaduses otseselt reguleerimata jäänud halle tsoone teadlikult ära kasutades. Seejuures ei ole toimepandav tegu ka alati väga selgelt ja üheselt mõistetavalt kõigile kõrvaltvaatajatele kuriteona tajutav.

Samuti pole korruptsioonikuritegude puhul alati võimalik leida käegakatsutavaid tõendeid. Sageli taandub korruptsioonikuritegude puhul kõik just näiteks jälitustoimingutega fikseeritud ja süüdlase poolt väljaöeldud lausete või tehtud tegude õiguslikule hindamisele ja tõlgendamisele. Seetõttu pole mõtet imestada, kui sisu poolest keskmisest keerulisemate juhtumite puhul erinevate menetlusasutuste hinnangud või tõlgendused väljaöeldud sõnadele või vaatluse all olevatele tegudele omavahel lahku lähevad.

Kaitsepolitsei eelarve on paari viimase aastaga vähenenud ligi 40 miljoni krooni võrra. Kas ja kuidas on see mõjutanud kaitsepolitsei võimekust korruptante avastada?

Korruptsioonikuritegude menetlemine on keskmise kuriteo uurimisest ressursimahukam tegevus, nõudes sageli ulatuslikke ning rahaliselt kallite jälituskombinatsioonide läbiviimist. Kahtlemata ei mõju kaitsepolitsei eelarve vähenemine korruptsioonivastasele võitlusele ega ka ilmselt ühelegi teisele meie ametile antud ülesande täitmisele hästi. Aga kindlasti üritame anda endast olemasoleva ressursi juures parima.

taust

2008*registreeriti 224 altkäemaksu- ja pistisekuritegu2009*106 altkäemaksu- ja pistisekuritegu*kokku 203 ametialast kuritegu, mis on võrreldes 2008. aastaga 38% vähem*97 muud ametialast kuritegu, millest suure osa moodustasid võimuliialdused (17% kõikidest korruptsioonikuritegudest), omastamised (14%) ning võltsimised (10%)*29 usalduse kuritarvitamise kuritegu, kus viie puhul oli kuritarvitajaks mõni avaliku sektori ametiisik, ülejäänute puhul olid rikkujateks ettevõtete esindajadkohtutes mõisteti süüdi 25 korruptsioonikuritegudes kohtu alla antud isikut, seitse isikut mõisteti õigeks, kolme puhul lõpetas kohus menetluse oportuniteedigaaltkäemaksu- ja pistisekuritegudes mõisteti süüdi 9 inimest ning õigeks 6 inimestEurobaromeetri uuringu järgi on 5%-lt Eesti elanikelt viimase 12 kuu jooksul küsitud altkäemaksu*Eestis peetakse korruptsiooni kõige levinumaks ehitusvaldkonnas (57% elanikest peab altkäemaksu nimetatud valdkonnas levinuks), poliitikas (56%) ning riigihangetes (55%)Allikas: vabariigi valitsuse korruptsioonivastase strateegia 2008-2012 2009. aasta täitmise aruanne