- OMX Baltic0,2%320,3
- OMX Riga−0,4%967,6
- OMX Tallinn0,13%2 237,54
- OMX Vilnius−0,24%1 507,55
- S&P 5000,73%7 722,72
- DOW 300,49%51 176,96
- Nasdaq 1,19%27 190,86
- FTSE 1000,28%10 491,72
- Nikkei 2252,4%69 946,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94,55
- OMX Baltic0,2%320,3
- OMX Riga−0,4%967,6
- OMX Tallinn0,13%2 237,54
- OMX Vilnius−0,24%1 507,55
- S&P 5000,73%7 722,72
- DOW 300,49%51 176,96
- Nasdaq 1,19%27 190,86
- FTSE 1000,28%10 491,72
- Nikkei 2252,4%69 946,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94,55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lihavainen: tarbijakindlus veidi kosunud
Prisma Peremarket AS tegevjuht Janne Lihavainen kinnitusel on tarbijakindlus veidi paranenud, kuigi müüginumbrite kasvust veel rääkida ei saa.
„Kasvust veel rääkida ei saa aga väike suunamuutus oleks nagu toimunud,“ ütles ta viidates tootepõhisele või nn tükipõhisele müügile. „Muidugi hinnad on endiselt kuum küsimus. Hinnad veel ülespoole minema hakanud ei ole,“ lisas ta.
Äripäev uuris Prismalt, ega nemad ei ole kaasa aidanud 2010. aasta I kvartalis aastatagusega võrreldes 30% suurenenud kaupmeestele väljastatud laenude kasvule. Lihavainen kinnitas, et Prisma pankadest laenu võtnud ei ole ning nemad saavad uued kauplused Tartus ja Narvas avatud omade vahenditega. Sama puudutab tema sõnul ka Tallinnas Kristiine ja Sikupilli keskustes asuvate poodide uuenduskuure.
„See oli mulle üllatus, kui ütlesite, et statistika näitab nii. Ma tõesti ei tea, millest see tingitud on. Ka konkurendid ei ole suuri investeeringuid teinud,“ vastas Lihavainen küsimusele, millest võib olla tingitud, et kaubandusettevõtted võtsid I kvartalis 30% rohkem laenu kui mullu.
Sampo Panga ettevõtete panganduse direktori Indrek Puskari sõnul võib kaupmeeste hoogustunud laenusoovis näha teatud kindluse taastumist tarbijate käitumises. Muidugi tuleb arvestada, et kogu kaubandus ei ole suunatud siseturule, lisas ta.
„Rootsi kogemus on, et sisetarbimine taastub umbes kahe aastase viitega peale SKP positiivseks muutumist. Loodetavasti meil nii kaua ei lähe ja aastases võrdluses tarbimise kasvu on näha juba käesoleva aasta teisel poolel,“ ütles Swedbanki ettevõtete finantseerimise divisjoni direktor Tauno Vanaselja, lisades, et sama prognoosivad ka palju ettevõtjad.
Swedbanki analüütik Annika Paabut rääkis, et kui ettevõtted on soetamas varusid, tähendab see, et oodatakse sisemaise nõudluse taastumist. „Samas oleks jaekaubandusettevõtetelt naiivne loota kiiret eratarbimise kosumist keskkonnas kus majapidamiste sissetulekud ikka veel langevad ning tööpuudus püsib kõrgel tasemel,“ lisas ta.
Kuigi ühelt poolt võib eratarbimise kasvu taga olla madal võrdlusbaas, võib teise põhjusena tuua ka euro-ootusega seotud tarbimise kasvu ehk ostetakse enne kui hinnad kallimaks lähevad. „Ettevõtted võivad seda oma tegevuse planeerimisel arvesse võtta,“ selgitas Paabut.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
“Aafrikas tulevad kliendid siiani sageli agentide kaudu”
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
2
3
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele