Nobelist ja ajalehe New York Times kolumnist Paul Krugman kirjutab oma blogis, et Kreekale pankroti prognoosimine on veel liiga optimistlik stsenaarium – Krugmani sõnul on ta üha enam seda meelt, et asi lõpeb Kreeka euroalast lahkumisega.
Krugman nendib, et isegi võlgade restruktureerimise järel on Kreeka probleemid tohutud ja nõuavad drastilist kokkuhoidu, mis omakorda tähendab majanduslanguse süvenemist. Ja seda kõike üksnes eelarvedefitsiiti vähendamiseks – peale selle on aga veel võla teenindamise kulud.
Kärpevajadust võib vähendada vaid majanduse kasv või vähemalt majanduslanguse pidurdumine. Majanduse saab kasvule viia aga üksi eksport, milleks aga on ikkagi vaja Kreeka kulutaseme ja hindade alanemist muu Euroopaga võrreldes. Kui Kreeka oleks väga ühtne ühiskond kollektiivsete palgakokkulepetega nagu Austria, oleks see võib-olla ühiskondliku kokkuleppe teel võimalik. Sündmused Ateenas näitavad aga, et väljavaated nn sisemise devalveerimise eduks on väga väikesed, nendib Krugman.
Nii jääb üle devalveerimine euroalast lahkumise kaudu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Krugman annab endale aru, et Kreeka lahkumine euroalalt tooks kaasa tohutu surve pankadele. Isegi sellisele võimalusele vihjamine võib vallandada spekulatiivse rünnaku. Küsimust on peaaegu võimatu arutadagi, kuid see ei tähenda veel, et asjad nii ei võiks minna, kirjutab Krugman, kelle arvates meenutab Kreeka järjest enam Argentinat aastal 2001.
Krugman kordab, et Kreeka lahkumine euroalalt ei ole alternatiiv võlgade restruktureerimisele, vaid tõenäoliselt tuleb teha mõlemat, et defitsiidist lahti saada.
„Ma loodan, et kusagil Euroopa Keskpanga ja Kreeka rahandusministeeriumi sügavuses on juba hakatud mõtlema ka ilmvõimatutele lahendustele, kuna õudne lõpp paistab üha enam parem olevat kui muud alternatiivid,“ nendib Krugman.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!