Euro tuleku suhtes pani mind mõtlema Euroopa Komisjoni rahandusvoliniku Olli Rehni ettevaatlik retoorika, märkis SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
"Ega see Eesti suhtes kena ei oleks, kui EL otsustaks eurotsiooni probleemide tõttu tsooni laienemise edasi lükata. See oleks järjekordne näide sellest, et distsiplineeritud käitumist ning reeglitest kinni pidamist eriti ei hinnata," sõnas Koppel.
"Samas ma ei usu, et laienemisteema oleks hetkel väga fookuses – peamine on siiski takistada Kreeka sisulisest maksejõuetusest tingitud problemaatika levimist riikidesse, kus olukord on mingil tasandil võrreldav," lisas ta.
Koppeli sõnul on majanduspoliitika ohjajate (Euroopa Keskpank, Euroopa Komisjon) prioriteet ilmselt jõuda oma tegevusega turgude eskaleeruvast hirmust ette. Kui see õnnestub, rahuneb olukord oluliselt ning Eestile, kui hästi käitunud lapsele, „tehakse jälle pai.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Samas pean tunnistama, et veel eile hommikul pidasin euro tulekut tõenäolisemaks kui täna. Mõtlema pani nii Euroopa Komisjoni rahandusvoliniku Olli Rehni ettevaatlik retoorika kui ka see, et diskussioon Eesti Energiasse täiendava kapitali kaasamise osas oleks justkui liikunud rööbastesse, mis näivad vihjavat pigem muudele võimalustele kui aktsiate esmane avalik müük," tõdes Koppel.
"Mida kindlam oleks euro tulek, seda vähem räägitaks sellest, kuidas riik Eesti Energia jaoks laenu võiks võtta. Aga võib-olla ma mõtlen üle, sest poliitiline loogika on ilmselt midagi muud kui majanduslik loogika," märkis Koppel.
Mis aga saaks siis, kui euro ei tulegi? "Eks krooni intressimäärad hakkaks kerkima ning devalveerimishirmud hakkaksid end taas igal võimalikul moel ilmutama. Samas baasstsenaarium on hetkel siiski, et euro tuleb."
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!