• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,12%6 197,77
  • DOW 301%44 533,91
  • Nasdaq −0,75%20 216,18
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,37
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,12%6 197,77
  • DOW 301%44 533,91
  • Nasdaq −0,75%20 216,18
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,37
  • 17.05.10, 19:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tähve Milt loodab säästa Viimsile 130 000 krooni kuus

Jaanuaris sai Viimsi vald lasteaed-algkooli omanikuks, millega tuli üle ka laen Nordea pangast. Selle refinantseerimiselt hoiaks vallavalitsus kokku 130 000 krooni kuus.
"See on pikk lugu, seotud meie lasteaed-algkooli valmimisega, mis avati 2009. aastal," rääkis Viimsi valla rahandusameti juhataja Tähve Milt refinantseerimislaenu põhjustest. Ta ütles, et vallavalitsus sõlmis 2008. aastal E.L.L. Kinnisvara kui lasteaed-algkooli ehitajaga rendilepingu. Samas tahtis vald koolikinnistu omanikuks saada.
"Arvestasime, et saame praeguste turutingimuste juures paremat intressi. Tahame kapitalirendilepingut refinantseerida," selgitas Milt. Ta lisas, et E.L.L. Kinnisvara tütarfirma Karulaugu Kinnisvara oli võtnud ehituseks 163 miljonit krooni laenu.
"16. jaanuaril saime kinnistu omanikuks ja võtsime üle ka laenu. See tuli üle teatud tingimustega, laenu marginaal ei vasta enam turutingimustele," täpsustas Milt. "Hoiaksime turutingimustega võrreldes kokku ca 1% ehk 130 000 krooni kuus."

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kas E.L.L. Kinnisvara andis kooli kinnistu käest, kuna selleks sundisid ettevõtet majandusraskused ja võlad panga ees, ei osanud Milt öelda.
"Me tahtsime seda kinnistut endale saada, kuna rendi maksmisel kinnistu hind ei vähenenud. Nende huvi oli raha kohe kätte saada ja Nordea pank maksis kogu kinnistu neile kinni," kirjeldas ta asjade käiku.
"Koostasime finantsplaani, kus näitasime saavutatava kokkuhoiu, rahandusministeerium andis meile tehinguks ja kapitalirendilepingu refinantseerimiseks loa," lisas mees.
Milt märkis, et Viimsi valla teiste laenude refinantseerimine oleks läinud ülikeeruliseks, kuna laenu on võetud mitmest kohast ja erinevail tingimusil. "Kartsime, et me ei hammusta kõike ühekorraga läbi. Otsustasime esialgu refinantseerida kõige suurema kohustuse," lausus ta.
"Loodame, et tehakse pakkumisi. Kui me seekord refinantseeritud ei saa, jätkame esialgu samamoodi kui praegu, siis proovime kompleksset refinantseerimist," ei heitnud Milt meelt.
Rahandusameti juhataja lisas, vallavalitsust häirib väga, et pangad nõuavad laenuvõtjalt raha hoidmist ja arveldusi oma pangas. "Sellest tahame ka lahti saada," kommenteeris ta hanke tingimusi.
Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuse finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik ütles Äripäevale, et Viimsi on kohustatud refinantseerimiseks rahandusministeeriumilt luba taotlema. "Samas tasub tähele panna, et Viimsi pole veel seadust rikkunud, sest kohustuse refinantseerimiseks pole lepingut sõlmitud," täpsustas ta.
"Meile teadaolevalt plaanib Viimsi vald jaanuarikuus refinantseeritud kohustuse uut refinantseerimist, et saada soodsamaid tingimusi. Plaanitav refinantseerimine ei muuda aga tühiseks volikogu finantsplaani, millega vald kinnitas lähiaastate kava ülemäärasest võlakoormusest vabanemiseks," ütles Liivik.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 13 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele