Paul Lukka: euroala rahanduspoliitika ei pruugi Eestile sobida

Paraku on aga euroala ise vahepeal kaotanud suure hulga oma usaldusväärsusest ning ühisrahatsooni kuuluvate riikide globaalne konkurentsivõime on kahtluse all. Isegi kui me jätame kõrvale Lõuna-Euroopa võlakriisiga seotud probleemid, tuleb meeles pidada, et ühisraha kasutuselevõtuga anname käest palju majandust ohjeldavaid meetmeid.

On suur tõenäosus, et Eesti majanduspoliitika ei kattu Euroopa suurriikide omaga ja see võib tulevikus tekitada ebastabiilsust. Eesti on täitmas kõiki eurokriteeriume ning teatud mõttes on see meie edumaa teiste liikmesriikide ees. Tõenäoliselt hakkab Eesti majanduskasv ületama eurotsooni keskmist ning meie välisvõlg oli 2009. aastal kümme korda väiksem kui ELi keskmine. Eesti osakaal ELi kogutoodangus on sarnaselt Küprosele ja Maltale 0,1%, see määrab suuresti ka meie kaalu otsuste mõjutamisel.

Euroopa Keskpank aga kujundab oma intressitaseme tagasihoidlikuma majanduskasvu ja võlakoorma vähendamisega tegelevate suurriikide majanduse järgi. Need intressitasemed võivad Eesti jaoks olla liiga madalad ning tekib uue majandusmulli oht. Eelmise tõusutsükli jooksul oli selgelt näha, et meie võimalused majandust ohjeldada olid piiratud, kuna rahapoliitilised otsused ei olnud meie käes. Probleemide tekkimise korral on meie käed eurotsoonis seotud.

Kreeka puhul on näha, et paljud võimalused kriisi ohjamiseks on piiratud ning majandust peab kohandama ainult läbi kärbete ja deflatsiooni. Euroopa tuumiku rahapoliitika hakkab tulevikus tõenäoliselt erinema sellest, mis Kreekale sobilik oleks. Kreekal ei ole tavapäraseid meetodeid, näiteks devalveerimine, intressi poliitika juhtimine enda halduses võlakoormaga võitlemiseks.