Riigikogu ja omavalitsuste valimised edaspidi ühel aastal

Sellise rütmi saavutamiseks valitakse kohalikud volikogud aastal 2017. ajutiselt ja ühekordselt kuueks aastaks ning 2021. aastal president kaks korda järjest ajutiselt neljaks aastaks.

Parlamendikonsultatsioonid Reformierakonna, IRLi ja roheliste kestsid mitu kuud. "Kokku lepitud reformikava järgi valimiste arv ei vähene, küll aga kahaneb oluliselt valimisaastate arv – järgmise saja aasta kestel 70-lt 45-le," ütles Rosimannus. Kokkuleppe eelduseks oli tema sõnul reformi nihutamine piisavalt kauge ajalise horisondi taha, kuhu tänased olupoliitilised rehkendused ei ulatu.

Rosimannuse sõnul on teadlased kindlaks teinud, et valimistsüklid mõjutavad oluliselt eelarvepoliitikat ja avaliku sektori kulutuste iseloomu. "Valimiste eel kasvavad avalikkusele nähtavamad ja lühiajalise mõjuga rahakulutused, näiteks palkadele ja dotatsioonidele. Kannatavad aga hädavajalikud investeeringud, mille positiivne mõju avalduks alles aastate pärast," rääkis ta.

"Järgmise saja aasta kestel on valimisreformi tegemata absoluutselt kõik aastad kas vahetult valimiseelsed või valimisaastad," lisas Rosimannus.

Piisava toetuse korral saaks põhiseadusparandused jõustada kiireloomulisena juba selle Riigikogu ametiajal. "Praeguse plaani järgi võiks põhiseadusmuudatuse esimene lugemine toimuda juba juunis," kinnitas Rosimannus.

Reformierakonnal, Isamaa ja Res Publica Liidul ning rohelistel on parlamendis 57 häält.