Indrek Kald • 19. mai 2010 kell 10:10

Riigikogu ja omavalitsuste valimised edaspidi ühel aastal

Isamaa ja Res Publica Liit, Reformierakond ja rohelised jõudsid kokkuleppele valimisreformis, mille tulemusena koondatakse parlamendi ja omavalitsuste valimised ühele aastale.

Kava järgi valitakse alatest 2027. aastast Riigikogu ja kohalikud volikogud alati samal aastal, neist esimene märtsis ja teised oktoobris. Ning alates 2029. aastast Euroopa parlamendi saadikud ja president samuti alati ühel aastal, eurosaadikud juunis ja riigipea sügisel.

"Nii tekib iga nelja aasta tagant Riigikogu ja kohaliku volikogu valimiste aasta, mis on keskendunud peamiselt riigisisestele teemadele. Ja iga viie aasta järel europarlamendi ja presidendi valimiste aasta, mil valimised keskenduvad ennekõike välispoliitilistele küsimustele," ütles Reformierakonna volikogu esimees Rain Rosimannus.

"Kuna valimised toimuvad eri aegadel, pole ka ohtu, et kohalikud teemad jäävad riiklike või presidendi kvaliteedid Euroopa teemade varju," lisas ta.

Sellise rütmi saavutamiseks valitakse kohalikud volikogud aastal 2017. ajutiselt ja ühekordselt kuueks aastaks ning 2021. aastal president kaks korda järjest ajutiselt neljaks aastaks.

Parlamendikonsultatsioonid Reformierakonna, IRLi ja roheliste kestsid mitu kuud. "Kokku lepitud reformikava järgi valimiste arv ei vähene, küll aga kahaneb oluliselt valimisaastate arv – järgmise saja aasta kestel 70-lt 45-le," ütles Rosimannus. Kokkuleppe eelduseks oli tema sõnul reformi nihutamine piisavalt kauge ajalise horisondi taha, kuhu tänased olupoliitilised rehkendused ei ulatu.

Rosimannuse sõnul on teadlased kindlaks teinud, et valimistsüklid mõjutavad oluliselt eelarvepoliitikat ja avaliku sektori kulutuste iseloomu. "Valimiste eel kasvavad avalikkusele nähtavamad ja lühiajalise mõjuga rahakulutused, näiteks palkadele ja dotatsioonidele. Kannatavad aga hädavajalikud investeeringud, mille positiivne mõju avalduks alles aastate pärast," rääkis ta.

"Järgmise saja aasta kestel on valimisreformi tegemata absoluutselt kõik aastad kas vahetult valimiseelsed või valimisaastad," lisas Rosimannus.

Piisava toetuse korral saaks põhiseadusparandused jõustada kiireloomulisena juba selle Riigikogu ametiajal. "Praeguse plaani järgi võiks põhiseadusmuudatuse esimene lugemine toimuda juba juunis," kinnitas Rosimannus.

Reformierakonnal, Isamaa ja Res Publica Liidul ning rohelistel on parlamendis 57 häält.

Hetkel kuum