Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nabala kaevanduse tulevik ikka veel lahtine

    Eile toimunud ümarlaual olid teiste seas Nabala piirkonnas mitmeid uuringuid ja analüüse teinud Eesti Geoloogia Keskuse hüdrogeoloogia osakonna juhataja Rein Perens ja mäeinsener, TTÜ emeriitprofessor Enno Reinsalu.
    Mõlemad mehed kinnitasid, et kaevandus ei kujuta Nõiakaevule ohtu ning kohalikud elanikud ei pea selle pärast muretsema.
    "Maavarade kaevandamine mõjutab keskkonda, kuid mitte rohkem kui põllumajandus, metsaviljelus, transport, sport või mõni muu inimtegevus," ütles Reinsalu. "Kaevandamise keskkonnamõju on küll intensiivne, kuid lokaalne ja kokkuvõttes talutav. Kuna kaevandamine on üldsusele uus, võõras ja tundmatu, suhtutakse sellesse vaenulikult," ütles ta.
    Perensi sõnul on nad aastaid seda piirkonda uurinud ning kaevandus Nõiakaevu kordumatut ilu kindlasti ei kaota. "Hüdrogeoloogia spetsialistid ei leia vastuväiteid, miks mitte seal kaevandada. Kaevandamise mõjud põhjaveele pole nii suured ja korvamatud, et takistaksid seal karjääri rajamist. Ohtu Nõiakaevule meie uuringute järgi ei tulene," kinnitas ta.
    Perensi sõnul kerkis ümarlaual pigem küsimus, kas üldse seal piirkonnas peaks kaevandama. "Samal ajal alternatiive ka pole, sest kaevandusi ei taheta mitte kuskil. Lisaks on see piirkond logistiliselt üks soodsamaid ja paremaid, sest paekivi läheb killustiku tootmiseks ja objektideks on suured maanteed," selgitas Perens.
    Kui suured paekivivarud seal piirkonnas tegelikult on, veel ei teata.
    Tallinna Tehnikakõrgkooli professor, Roheliste Liikumise alustala Rein Einasto on kategooriliselt kaevanduse vastu. Tema sõnul on Nabala piirkonnas kaevandamine raiskav ja keskkonnavaenulik. "Milleks hakata kaevandama paekivi vee alt? Miks teha asju keeruliselt ja kallilt?" küsis Einasto.
    Teine nõudmine on tema sõnul see, et kaevandamine toimuks väikeste aladena ja lühikese aja vältel. "Et 5-7 aastaga oleks karjäär ammendunud ja see antakse külale nii, nagu küla seda soovib. Siis pole enam vastasseisu. Me peame hakkama maastikku kujundama ja paekivi on justkui veekogu tegemise vahendiks," selgitas Einasto.
    Einasto sõnul on karjääri vastaste, sh tema ja kohalike elanike häält järjest enam arvesse võetud. "Ka kõik kaevandajad olid nõus, et senine karjäärimajandus pole olnud nii heaperemehelik, kui oleks tarvis," ütles ta.
    Einasto lisas, et juba 102 riiki on avaldanud toetust Nõiakaevu püsimajäämisele ja ta loodab, et unikaalne loodusnähtus kantakse järgmisel aastal maailmapärandite nimekirja, mis tagab täieliku kaitse.
    Kohalike elanike vastuseisu uurinud TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi uurija Maie Kiiseli sõnul on elanike põhiline mure tulevase kaevanduse puhul elukeskkonna muutus ja terviseriskid. Enam häirib elanikke see, et neil puudub protsessis sõnaõigus.
    "Lääne-Euroopas on häid näiteid sellest, kuidas inimestele negatiivset mõju hüvitada. Eestis on selles mõttes kehvem. Kui väljastatakse juba uuringuluba või keskkonnamõjude hindamise luba, siis tähendab see põhimõtteliselt ka kaevandamisõigust," arvas Kiisel.
    Paekivitoodete Tehas, Kiirkandur ja Riverito tahavad Nabala piirkonnas avada neli karjääri, millest kolmele tehakse keskkonnamõjude hindamist.
    Praegu on käimas keskkonnamõjude hinnangu koostamine. Senised uuringud on tuvastanud, et traditsioonilisel viisil seal kaevandada ei tohi. Saame põhjavee horisonti alandada minimaalselt, rajades veetõkked või kasutades veealust kaevandamist, milleks on olemas kaasaegsed tehnoloogiad. Nõiakaevu asukoht on meie potentsiaalsest kaevepiirkonnast linnulennult 11 km kaugusel. Botaanilised ja mullastiku uuringud ei ole selles piirkonnas midagi kaitsmisväärset tuvastanud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Amazon valmistub jõuludeks palgates 150 000 hooajatöötajat
Amazon Inc. plaanib palgata pühadeks 150 000 hooajatöölist hoolimata müügi kasvu aeglustumisest ja ennustustest, et pühadeostlemise hooaeg võib tulla nõrk, vahendab Bloomberg.
Amazon Inc. plaanib palgata pühadeks 150 000 hooajatöölist hoolimata müügi kasvu aeglustumisest ja ennustustest, et pühadeostlemise hooaeg võib tulla nõrk, vahendab Bloomberg.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.