Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nabala kaevanduse tulevik ikka veel lahtine

    Eile toimunud ümarlaual olid teiste seas Nabala piirkonnas mitmeid uuringuid ja analüüse teinud Eesti Geoloogia Keskuse hüdrogeoloogia osakonna juhataja Rein Perens ja mäeinsener, TTÜ emeriitprofessor Enno Reinsalu.
    Mõlemad mehed kinnitasid, et kaevandus ei kujuta Nõiakaevule ohtu ning kohalikud elanikud ei pea selle pärast muretsema.
    "Maavarade kaevandamine mõjutab keskkonda, kuid mitte rohkem kui põllumajandus, metsaviljelus, transport, sport või mõni muu inimtegevus," ütles Reinsalu. "Kaevandamise keskkonnamõju on küll intensiivne, kuid lokaalne ja kokkuvõttes talutav. Kuna kaevandamine on üldsusele uus, võõras ja tundmatu, suhtutakse sellesse vaenulikult," ütles ta.
    Perensi sõnul on nad aastaid seda piirkonda uurinud ning kaevandus Nõiakaevu kordumatut ilu kindlasti ei kaota. "Hüdrogeoloogia spetsialistid ei leia vastuväiteid, miks mitte seal kaevandada. Kaevandamise mõjud põhjaveele pole nii suured ja korvamatud, et takistaksid seal karjääri rajamist. Ohtu Nõiakaevule meie uuringute järgi ei tulene," kinnitas ta.
    Perensi sõnul kerkis ümarlaual pigem küsimus, kas üldse seal piirkonnas peaks kaevandama. "Samal ajal alternatiive ka pole, sest kaevandusi ei taheta mitte kuskil. Lisaks on see piirkond logistiliselt üks soodsamaid ja paremaid, sest paekivi läheb killustiku tootmiseks ja objektideks on suured maanteed," selgitas Perens.
    Kui suured paekivivarud seal piirkonnas tegelikult on, veel ei teata.
    Tallinna Tehnikakõrgkooli professor, Roheliste Liikumise alustala Rein Einasto on kategooriliselt kaevanduse vastu. Tema sõnul on Nabala piirkonnas kaevandamine raiskav ja keskkonnavaenulik. "Milleks hakata kaevandama paekivi vee alt? Miks teha asju keeruliselt ja kallilt?" küsis Einasto.
    Teine nõudmine on tema sõnul see, et kaevandamine toimuks väikeste aladena ja lühikese aja vältel. "Et 5-7 aastaga oleks karjäär ammendunud ja see antakse külale nii, nagu küla seda soovib. Siis pole enam vastasseisu. Me peame hakkama maastikku kujundama ja paekivi on justkui veekogu tegemise vahendiks," selgitas Einasto.
    Einasto sõnul on karjääri vastaste, sh tema ja kohalike elanike häält järjest enam arvesse võetud. "Ka kõik kaevandajad olid nõus, et senine karjäärimajandus pole olnud nii heaperemehelik, kui oleks tarvis," ütles ta.
    Einasto lisas, et juba 102 riiki on avaldanud toetust Nõiakaevu püsimajäämisele ja ta loodab, et unikaalne loodusnähtus kantakse järgmisel aastal maailmapärandite nimekirja, mis tagab täieliku kaitse.
    Kohalike elanike vastuseisu uurinud TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi uurija Maie Kiiseli sõnul on elanike põhiline mure tulevase kaevanduse puhul elukeskkonna muutus ja terviseriskid. Enam häirib elanikke see, et neil puudub protsessis sõnaõigus.
    "Lääne-Euroopas on häid näiteid sellest, kuidas inimestele negatiivset mõju hüvitada. Eestis on selles mõttes kehvem. Kui väljastatakse juba uuringuluba või keskkonnamõjude hindamise luba, siis tähendab see põhimõtteliselt ka kaevandamisõigust," arvas Kiisel.
    Paekivitoodete Tehas, Kiirkandur ja Riverito tahavad Nabala piirkonnas avada neli karjääri, millest kolmele tehakse keskkonnamõjude hindamist.
    Praegu on käimas keskkonnamõjude hinnangu koostamine. Senised uuringud on tuvastanud, et traditsioonilisel viisil seal kaevandada ei tohi. Saame põhjavee horisonti alandada minimaalselt, rajades veetõkked või kasutades veealust kaevandamist, milleks on olemas kaasaegsed tehnoloogiad. Nõiakaevu asukoht on meie potentsiaalsest kaevepiirkonnast linnulennult 11 km kaugusel. Botaanilised ja mullastiku uuringud ei ole selles piirkonnas midagi kaitsmisväärset tuvastanud.
  • Hetkel kuum

Eesti majanduse tervis

0

Sisemajanduse kogutoodang

Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Allikas: Statistikaamet

Raul Eamets: kas ootame, et läheks veel hullemaks?
Maksude asemel peaks riik eri sektoreid toetama, näiteks taristu väljaehitamises, elamute soojustamises, eksporditoetustes, kirjutab Tartu Ülikooli majandusprofessor Raul Eamets vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Maksude asemel peaks riik eri sektoreid toetama, näiteks taristu väljaehitamises, elamute soojustamises, eksporditoetustes, kirjutab Tartu Ülikooli majandusprofessor Raul Eamets vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Oodatav käibemaksutõus hoiab hindu kõrgel
Kaupmehed pole käibemaksu tõstmise ootuses veel hindu tõstnud, kuid teevad seda lähikuudel, rääkisid analüütikud.
Kaupmehed pole käibemaksu tõstmise ootuses veel hindu tõstnud, kuid teevad seda lähikuudel, rääkisid analüütikud.

Eesti ettevõtete tervis

6,59
Rahuldav
0
10
Kõik sektorid
Võlakirjad võluvad tavapäratu tootlusega Põhjalik juhend: kuidas võlakirju valida ja milliste riskidega arvestada
Võlakirjade peale on vähegi riskialtim investor ikka nina kirtsutanud, ja seda põhjusega, sest nende intressid on olnud vaid veidi paremad kui täht­ajalisel hoiusel. Kuid tänavu muutus kõik.
Võlakirjade peale on vähegi riskialtim investor ikka nina kirtsutanud, ja seda põhjusega, sest nende intressid on olnud vaid veidi paremad kui täht­ajalisel hoiusel. Kuid tänavu muutus kõik.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: kuidas ma ümaraspäi endale kandilise sõbra sain
Äripäeva kolumnist-ettevõtjal Üllar "Myrakas" Priksil on nüüd toidukäru. Vaja läks vaid kasti õlut ja oma äripartnerit kiruvat naabrimeest.
Äripäeva kolumnist-ettevõtjal Üllar "Myrakas" Priksil on nüüd toidukäru. Vaja läks vaid kasti õlut ja oma äripartnerit kiruvat naabrimeest.
Margus Nõlvak: hinnake kirgi!
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Ettevõtted võiks rohepesust üht-teist juba teada – vähemalt enne, kui midagi väidavad
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
Auto|Piloot. Porsche 911 Turbo S peaks olema vägagi süüdi, aga … 911 sai 60!
Porsche 911 sai sel kuul 60. Juubilari hirmkiire luksusversioon Turbo S jätab selge mulje veel enne parklast välja jõudmist. Ja paneb 911 üle laiemalt mõtlema.
Porsche 911 sai sel kuul 60. Juubilari hirmkiire luksusversioon Turbo S jätab selge mulje veel enne parklast välja jõudmist. Ja paneb 911 üle laiemalt mõtlema.
Slovakkia valimised võitis ekspeaminister, kes lubas Ukraina toetamise lõpetada
Slovakkia valimised võitis vasakpoolne endine peaminister Robert Fico, kes lubas valimiskampaanias lõpetada Ukrainale sõjalise abi andmise. Järgmise valitsuse moodustamiseks peab ta liitlased leidma.
Slovakkia valimised võitis vasakpoolne endine peaminister Robert Fico, kes lubas valimiskampaanias lõpetada Ukrainale sõjalise abi andmise. Järgmise valitsuse moodustamiseks peab ta liitlased leidma.
Kolonel: Krimmis pole enam ükski koht kaitstud ukrainlaste rünnaku eest
Ukraina sõjas on nädalaga toimunud vähe uusi arenguid, välja arvatud Krimmi kõrge nähtavusega süvalöök, millest Venemaal tuleb omad järeldused teha, ütles kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg kaitseväe pressikonverentsil.
Ukraina sõjas on nädalaga toimunud vähe uusi arenguid, välja arvatud Krimmi kõrge nähtavusega süvalöök, millest Venemaal tuleb omad järeldused teha, ütles kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg kaitseväe pressikonverentsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.