Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nabala kaevanduse tulevik ikka veel lahtine

Eile toimunud ümarlaual olid teiste seas Nabala piirkonnas mitmeid uuringuid ja analüüse teinud Eesti Geoloogia Keskuse hüdrogeoloogia osakonna juhataja Rein Perens ja mäeinsener, TTÜ emeriitprofessor Enno Reinsalu.

Mõlemad mehed kinnitasid, et kaevandus ei kujuta Nõiakaevule ohtu ning kohalikud elanikud ei pea selle pärast muretsema.

"Maavarade kaevandamine mõjutab keskkonda, kuid mitte rohkem kui põllumajandus, metsaviljelus, transport, sport või mõni muu inimtegevus," ütles Reinsalu. "Kaevandamise keskkonnamõju on küll intensiivne, kuid lokaalne ja kokkuvõttes talutav. Kuna kaevandamine on üldsusele uus, võõras ja tundmatu, suhtutakse sellesse vaenulikult," ütles ta.

Perensi sõnul on nad aastaid seda piirkonda uurinud ning kaevandus Nõiakaevu kordumatut ilu kindlasti ei kaota. "Hüdrogeoloogia spetsialistid ei leia vastuväiteid, miks mitte seal kaevandada. Kaevandamise mõjud põhjaveele pole nii suured ja korvamatud, et takistaksid seal karjääri rajamist. Ohtu Nõiakaevule meie uuringute järgi ei tulene," kinnitas ta.

Perensi sõnul kerkis ümarlaual pigem küsimus, kas üldse seal piirkonnas peaks kaevandama. "Samal ajal alternatiive ka pole, sest kaevandusi ei taheta mitte kuskil. Lisaks on see piirkond logistiliselt üks soodsamaid ja paremaid, sest paekivi läheb killustiku tootmiseks ja objektideks on suured maanteed," selgitas Perens.

Kui suured paekivivarud seal piirkonnas tegelikult on, veel ei teata.

Tallinna Tehnikakõrgkooli professor, Roheliste Liikumise alustala Rein Einasto on kategooriliselt kaevanduse vastu. Tema sõnul on Nabala piirkonnas kaevandamine raiskav ja keskkonnavaenulik. "Milleks hakata kaevandama paekivi vee alt? Miks teha asju keeruliselt ja kallilt?" küsis Einasto.

Teine nõudmine on tema sõnul see, et kaevandamine toimuks väikeste aladena ja lühikese aja vältel. "Et 5-7 aastaga oleks karjäär ammendunud ja see antakse külale nii, nagu küla seda soovib. Siis pole enam vastasseisu. Me peame hakkama maastikku kujundama ja paekivi on justkui veekogu tegemise vahendiks," selgitas Einasto.

Einasto sõnul on karjääri vastaste, sh tema ja kohalike elanike häält järjest enam arvesse võetud. "Ka kõik kaevandajad olid nõus, et senine karjäärimajandus pole olnud nii heaperemehelik, kui oleks tarvis," ütles ta.

Einasto lisas, et juba 102 riiki on avaldanud toetust Nõiakaevu püsimajäämisele ja ta loodab, et unikaalne loodusnähtus kantakse järgmisel aastal maailmapärandite nimekirja, mis tagab täieliku kaitse.

Kohalike elanike vastuseisu uurinud TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi uurija Maie Kiiseli sõnul on elanike põhiline mure tulevase kaevanduse puhul elukeskkonna muutus ja terviseriskid. Enam häirib elanikke see, et neil puudub protsessis sõnaõigus.

"Lääne-Euroopas on häid näiteid sellest, kuidas inimestele negatiivset mõju hüvitada. Eestis on selles mõttes kehvem. Kui väljastatakse juba uuringuluba või keskkonnamõjude hindamise luba, siis tähendab see põhimõtteliselt ka kaevandamisõigust," arvas Kiisel.

Paekivitoodete Tehas, Kiirkandur ja Riverito tahavad Nabala piirkonnas avada neli karjääri, millest kolmele tehakse keskkonnamõjude hindamist.

Praegu on käimas keskkonnamõjude hinnangu koostamine. Senised uuringud on tuvastanud, et traditsioonilisel viisil seal kaevandada ei tohi. Saame põhjavee horisonti alandada minimaalselt, rajades veetõkked või kasutades veealust kaevandamist, milleks on olemas kaasaegsed tehnoloogiad. Nõiakaevu asukoht on meie potentsiaalsest kaevepiirkonnast linnulennult 11 km kaugusel. Botaanilised ja mullastiku uuringud ei ole selles piirkonnas midagi kaitsmisväärset tuvastanud.