Lapse raha üle otsustab kohus

Tallinna börsi juhatuse liikmel Kaidi Ruusalepal tekitas kuu aja pärast jõustuv seadus mitmeid küsimusi. Kas kohtutel on olemas kompetents otsustamaks, millise tehingu tegemiseks anda luba ja milleks mitte? Kui kiiresti suudab kohus reageerida väärtpaberituru muutustele? Missuguseid kulusid toob nõue lapsevanematele kaasa?

"Väärtpaberiturgudel toimub alati liikumine. Investeerimisega leiba teenivad profid reageerivad turu muutustele sekunditega. Aktiivsed turujälgijad reageerivad minutite või tundidega," kirjutas Ruusalepp Tallinna börsi blogis.

"Inimestel on puhtemotsionaalselt raske kohtusse pöörduda. Ükskõik, kas see on lapsele tehingu tegemiseks loa küsimiseks või mitte," ütles Ruusalepp Äripäevale. Lisaks on kohtusse pöördumine seotud riigilõivudega, seega tõusevad väärtpaberitega tehtavate tehingute tasud. "Kui osta sada aktsiat või investeerida tuhat krooni fondi ja iga kord peab luba küsima, siis sisenemistasu läheb nii kalliks, et see ei ole enam otstarbekas," selgitas Ruusalepp.

Seadus viib sinnani, et enam ei hakatagi laste kontode kaudu tehinguid tegema, märkis ta. "Investeeritakse oma isikliku konto kaudu ja kui hiljem antakse see lapsele, tuleb teha kinkeleping ja see on jälle riigilõivuga maksustatud," lisas Ruusalepp.

Justiitsministeeriumi nõuniku Andra Olmi sõnul on muudatuse eesmärk lapse vara säilimise tagamine tema täisealiseks saamiseni. "Seda ei tohi ohustada vanemate ebaõnnestunud või oskamatud investeerimisotsused, mis jätavad lapse ilma pärandatud või kingitud varast," selgitas ta.

Muudatuse taga võib olla riigi soov rohkem teenidaOlmi kinnitusel on praegu mitmel juhul esikohal lapsevanema, mitte aga lapse huvid, ning lapse väärtpaberikontot kasutatakse võlausaldajate nõuete rahuldamise vältimiseks. "Oluline on ka see, et lisaks võimaldab seadus anda kohtul põhjendatud juhtudel vanemale üldise nõusoleku teha kõiki või teatud liiki väärtpaberitehinguid," selgitas ta.

Olmi sõnul võib kiire tehingu korral kohus lubada enne lõplikku lahendit tehingu tegemist esialgses õiguskaitse korras. Ministeeriumi nõunik ütles, et kooliraha saavad vanemad endiselt koguda enda nimel tehinguid tehes.

6,5kuuse lapse isa, aktiivne investor Rene Ilves sõnas, et peab uue seaduse tulles ilmselt lapse väärtpaberikonto sulgema, kuna see ei tasu enam ära. "Esimene reaktsioon, kui ma seda teemat lugesin, oli, et asi on ikka täiesti jabur," ütles ta. "Vastutan ju oma lapse eest igati, pean teda üleval pidama ja mis asi see nüüd siis on, et kui tahan lapsele raha investeerida, siis seda ma äkki teha ei tohi," lisas Ilves.

Tema sõnul on siin Eesti jaoks tegu suurema probleemiga. "Inimestel puudub igasugune finantsharidus ja nagu praegu näha, see läheb kõrgematesse instantsidesse välja," selgitas ta. Vaadates tekkiva olukorra jaburust, näeme, et need inimesed, kes seadusi loovad, on täiesti keskmised inimesed ja nad ei saagi asjast aru, lisas tuntud investor.

Ilves pakkus muudatuse põhjusena, et kui teha lapse kontoga tehinguid, kehtib tulumaksuvaba miinimum ja kui kõik enam kui 1800 väärtpaberikontoga lapse vanemat kasutaks seda maksimaalselt ära, kaotaks riik umbes kümme miljonit krooni maksutulu.

"Isegi, kui sellel asjal on mingi põhjus olemas, siis kohtu kaudu seda asja ajada on tõeliselt bürokraatlik - kes selle kõik ära majandab," küsis Ülemiste Center OÜ juht Guido Pärnits, kelle väärtpaberikontot omav laps on küll juba 19aastane. Pärnits lisas, et seadusandlik võim tegeleb kohati vägagi pseudoasjadega.

Investor Arvo Nõgese arvates on asi mõttetu kaitse alla pandud. "See on nii ajuvaba, et ma ei oskagi midagi kommenteerida," märkis ta. "Ohtudega ei pea võitlema sellel tasemel, et me keerame nad kinni, vaid on olemas ka muud seadused, millega ohte reguleerida," ütles Nõges. See kinnitab vaid, et investeerimine on meil kodaniku tasandil absoluutselt arusaamatu, sõnas ta.

Kõikide tehingute tegemiseks alaealiste eest annavad 1. juulist nõusoleku kohtud. Lapsevanema avaldusega kohtu poole pöördumine on hagita menetlus. Seaduse kohaselt on see nii kohtuniku kui ka kohtuniku abi pädevusse antud. Kuna 1. juulist neid kohtunikuabisid veel ei ole, siis kogu koormus langeb kohtunikele.

Seadusandja ei ole seaduses lahendamiseks tähtaega andnud, aga kohtunik püüab selle lahendada nii mõistlikult kui võimalik. Aga ega seda taotlust ei saa eelistada teistele asjadele. Kohtuniku jaoks on kõik asjad olulised, ei saa olla nii, et mõned on olulisemad.

Ma ei kahtlegi, et kohtunikel on see kompetents kindlasti olemas. Aga seda ütlen ma küll, et inimese pöördumine kohtusse ei tähenda kunagi seda, et tema taotlus tingimata rahuldatakse. Selliseid illusioone ei maksa siin küll luua.

Oma lastele ma eraldi väärtpaberikontosid teinud ei ole, sest on väga ebaselge olnud, milliseks kujuneb nii maksukeskkond kui ka muu seadusandlik keskkond selleks ajaks, kui lapsed täisealiseks saavad.

Jõustuv perekonnaseadus näitabki sedasama probleemi - laste nimel raha investeerimine muutub sedavõrd keeruliseks, et kui kohtu kaudu tuleb igaks tehinguks nõusolek taotleda, siis ilmselt enamikul inimestel ei ole ratsionaalne seda kadalippu hakata läbima. Sisuliselt on lapse enda kontol investeerimine väga mõistlik, pikaks perioodiks raha investeerimine on tootlik ning lisaks õpetab lapsele investeerimist ja säästmist.

Kahju, et riik seadusandliku keskkonnaga kuidagi kaasa ei aita, ka eraisikute investeeringute tulumaksust vabastust ei ole suudetud ära teha, sellest hoolimata, et lubati.