Lapse raha üle otsustab kohus

"Inimestel on puhtemotsionaalselt raske kohtusse pöörduda. Ükskõik, kas see on lapsele tehingu tegemiseks loa küsimiseks või mitte," ütles Ruusalepp Äripäevale. Lisaks on kohtusse pöördumine seotud riigilõivudega, seega tõusevad väärtpaberitega tehtavate tehingute tasud. "Kui osta sada aktsiat või investeerida tuhat krooni fondi ja iga kord peab luba küsima, siis sisenemistasu läheb nii kalliks, et see ei ole enam otstarbekas," selgitas Ruusalepp.

Seadus viib sinnani, et enam ei hakatagi laste kontode kaudu tehinguid tegema, märkis ta. "Investeeritakse oma isikliku konto kaudu ja kui hiljem antakse see lapsele, tuleb teha kinkeleping ja see on jälle riigilõivuga maksustatud," lisas Ruusalepp.

Justiitsministeeriumi nõuniku Andra Olmi sõnul on muudatuse eesmärk lapse vara säilimise tagamine tema täisealiseks saamiseni. "Seda ei tohi ohustada vanemate ebaõnnestunud või oskamatud investeerimisotsused, mis jätavad lapse ilma pärandatud või kingitud varast," selgitas ta.

Muudatuse taga võib olla riigi soov rohkem teenidaOlmi kinnitusel on praegu mitmel juhul esikohal lapsevanema, mitte aga lapse huvid, ning lapse väärtpaberikontot kasutatakse võlausaldajate nõuete rahuldamise vältimiseks. "Oluline on ka see, et lisaks võimaldab seadus anda kohtul põhjendatud juhtudel vanemale üldise nõusoleku teha kõiki või teatud liiki väärtpaberitehinguid," selgitas ta.

Olmi sõnul võib kiire tehingu korral kohus lubada enne lõplikku lahendit tehingu tegemist esialgses õiguskaitse korras. Ministeeriumi nõunik ütles, et kooliraha saavad vanemad endiselt koguda enda nimel tehinguid tehes.

6,5kuuse lapse isa, aktiivne investor Rene Ilves sõnas, et peab uue seaduse tulles ilmselt lapse väärtpaberikonto sulgema, kuna see ei tasu enam ära. "Esimene reaktsioon, kui ma seda teemat lugesin, oli, et asi on ikka täiesti jabur," ütles ta. "Vastutan ju oma lapse eest igati, pean teda üleval pidama ja mis asi see nüüd siis on, et kui tahan lapsele raha investeerida, siis seda ma äkki teha ei tohi," lisas Ilves.

Tema sõnul on siin Eesti jaoks tegu suurema probleemiga. "Inimestel puudub igasugune finantsharidus ja nagu praegu näha, see läheb kõrgematesse instantsidesse välja," selgitas ta. Vaadates tekkiva olukorra jaburust, näeme, et need inimesed, kes seadusi loovad, on täiesti keskmised inimesed ja nad ei saagi asjast aru, lisas tuntud investor.