• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,93
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,93
  • 03.06.10, 09:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Miks on vaja piirata tehinguid lapse väärtpaberikontol?

Väärtpaberikogemusega inimesi pole Eestis palju, põhjendab justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus, miks peab seadusega piirama lapsevanema võimalusi teha lapse nimel aktsiatehinguid.
Järgneb Indrek Nikluse kommentaar.
Senises arutelus uue perekonnaseaduse ja laste väärtpaberikonto teemal on domineerinud kaks vildakavõitu või vähemalt ebapiisavat lähtekohta.
Esiteks võib kriitikute arvamustest välja lugeda, justkui ei saakski enam lapse kontol tehinguid teha või vähemalt peab selleks iga kord kohtult luba küsima. See ei ole nii. Lapsevanemad saavad edaspidigi teha börsihaide kombel tehinguid minutite ja kas või sekundite jooksul.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seadus ütleb selge sõnaga, et põhjendatud juhtudel võib vanemale anda üldise nõusoleku teha kõiki või teatud liiki väärtpaberitehinguid. Selgitate kohtunikule üks kord ära, et olete vilunud investor – ja kogu väärtpaberiturg on teie ees ja lapse rõõmuks valla, ilma et peaks enam luba küsima või riigilõivu maksma.
Investeerimisvõimekus pole laialt levinud
Paraku moodustavad investeerimis- ja väärtpaberikogemusega inimesed vägagi väikese osa Eesti elanikest. Seadus aga on tehtud kõiki elanikke silmas pidades. Kui palju on lapsevanemaid, kel on küllaldaselt teadmisi väärtpaberitehingute kohta ja oskus alati kaalutletud investeerimisotsuseid teha?
Tõenäoliselt tunnistavad kriitikudki, et mitte kuigi palju rohkem kui need paar tuhat, kes juba ongi lapsele väärtpaberikonto avanud (ja ka edaspidi sellega soovi korral toimetada saavad).
Ei maksa unustada, et alles hiljaaegu kajastas ajakirjandus ridamisi juhtumeid perekondadest, kes olid end paljude väga ebasoodsate kiirlaenudega lõhki laenanud.
Kui juba majanduslikult niivõrd lihtne tehing nagu laenuvõtmine põhjustab ühiskonnas tõsise probleemi, siis tuleb igal juhul välistada võimalus, et järjekordse börsibuumi ajal tormaksid väärtpaberitega kauplema tuhanded lapsevanemad, kellel võivad küll olla parimad kavatsused, kuid olematud teadmised. Siit jõuamegi teise probleemini.
Laps ei pruugi saada vara ainult emalt-isalt
Praegu räägitakse üksnes juhtumitest, kuidas lapsevanem avab lapsele konto, et sinna oma raha eest väärtpabereid ostma hakata. Kuid pole hoopiski haruldane, et lapsed omandavad vara ka kinkimise ja pärimise teel. Kui vanem hakkab sel moel saadud raha eest väärtpaberitega kauplema, võib väär või ekslik investeerimisotsus mõjutada lapse varalist olukorda väga tugevasti.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kui selliseid otsuseid koguneb näiteks vanaisa pärandatud ja ema-isa hallatavas suures väärtpaberiportfellis mitmeid, siis võib laps täiskasvanuks saades avastada tühja portfelli. Seetõttu tuleb investeerimisotsuste puhul lähtuda vähima riski printsiibist: kõik tehingud, mis võivad oluliselt mõjutada lapse varalist olukorda, peavad olema nii palju kui võimalik seadusega kaitstud.
Väärtpaberite juures tuleb arvestada sellegagi, et nendega võib käia kaasas vajadus teatud viisil tegutseda: näiteks aktsiate puhul osaleda üldkoosolekul, otsustada nõustumine või mittenõustumine ülevõtmispakkumistega, dividendide maksmise korral võib tekkida kohustus tasuda tulumaksu, mille rikkumine mõjutab last väga tugevalt jne.
Praegu on juba sarnasel moel piiratud tehingud lapse nimel oleva kinnisvaraga, sest lapse vara vajab ju kaitset. Kui näiteks vanaisa pärandas oma lapselapsele maja, siis peavad vanemad saama eestkosteasutuselt ehk omavalitsuselt nõusoleku, kui nad tahavad selle majaga tehinguid teha (müüa, pantida vms).
Miks peaks olukord olema teistsugune teise lapse puhul, kellele vanaisa pärandas toeka aktsiaportfelli? Lapselapse vara väärib mõlemal juhul ühesugust kaitset.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 11 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele