- OMX Baltic0,18%317,89
- OMX Riga0,43%965,1
- OMX Tallinn0,08%2 206,15
- OMX Vilnius0,28%1 497,98
- S&P 5001,14%7 637,76
- DOW 300,61%51 778,04
- Nasdaq 1,69%26 418,3
- FTSE 1001,19%10 816,14
- Nikkei 2251,73%65 245,44
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%97,09
- OMX Baltic0,18%317,89
- OMX Riga0,43%965,1
- OMX Tallinn0,08%2 206,15
- OMX Vilnius0,28%1 497,98
- S&P 5001,14%7 637,76
- DOW 300,61%51 778,04
- Nasdaq 1,69%26 418,3
- FTSE 1001,19%10 816,14
- Nikkei 2251,73%65 245,44
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%97,09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
E-arveid kasutatakse Eestis liiga vähe
Kuigi Eesti peab end e-riigiks, ilmnes Itella Informationi uuringust, et vaid vähesed ettevõtted vahetavad tõelisi infosüsteemidevahelisi e-arveid. Viimaste hulka ei loeta e-postiga saadetavat arvet.
"E-postiga arve saatmine tundub ettevõtetele olevat kõige lihtsam ja see jääb nii veel mõneks ajaks," ütles uuringut kommenteerides Itella Informationi juhatuse esimees Ahti Allikas. Soome liidripositsiooni täieliku e-arvelduse alal selgitas Allikas sellega, et seal hakati arveid digitaalselt menetlema juba üle kümne aasta tagasi - esialgu digiteeriti paberarveid ja hiljem lisandusid tõelised e-arved.
Eelduseks suur mõttemaailma muutus
Miks siis ikkagi Eestis tõelisi e-arveid nii vähe kasutatakse? "Otseseid põhjuseid me uuringus ei küsinud, aga eks põhjused ole selles, et Eestis on tõelist e-arvet mõtet saata siis, kui teine pool sellega ka midagi teeb ehk seda ringeldab," selgitas Allikas ning tõi näite Äripäeva kohta. "Äripäeva puhul käib see ka nii, et ringlus käib küll digitaalselt ja kinnitatakse digitaalselt, aga tsükli lõpuks toksib raamatupidaja need andmed käsitsi sisse."
"Eesti majandus on suhteliselt väike ja kellel on olnud aega mõelda efektiivsuse peale, kui majandus kasvas 10% aastas ja kliendid olid ukse taga järjekorras. Eelmine aasta on küll tõuke andnud. Samas näitab ka uuring, et tutvustamist on vaja veel palju teha," rääkis Allikas.
Ta usub, et tõeliste e-arvete kasutamise vähesus ei ole seotud otseselt rahaliste vahendite puudumisega, vaid sellega, et e-arvele üleminek eeldab väga suurt mõttemaailma muutmist.
Raamatupidaja võib vastu punnida
Endine Eesti Loto juhatuse esimees Aivar Lepp rääkis, et tihti jääb e-arve juurutamine raamatupidamisfirma või raamatupidaja taha kinni, kuna inimesed leiavad vanaviisi jätkamise lihtsama olevat. "See võib olla selline otsus, mis tuleb juhil võib-olla isegi jõuga läbi suruda, sest tihtipeale need, kes muudatusi peavad ellu viima, leiavad rohkelt põhjusi seda mitte teha," põhjendas Lepp.
VKG Elektrivõrgud OÜ juhatuse esimees Marek Tull nõustus Lepa väitega, kuid lisas, et arvestada tuleb ka seda, kui palju e-arvetele üle minemiseks tehtavad uuendused raha nõuavad. "Olenevalt programmist küündivad need summad päris kõrgele. Ettevõttel ei ole mõistlik seda muudatust teha, kuna nad ei näe sealt tulu tõusmas," rääkis ta.
Hiljuti e-arvetele üle läinud Eesti Posti infologistikadivisjoni juht Toomas Türk ütles, et puhtalt Eesti Posti sees paberarvete kasutamisest ja ringeldamisest loobumine andis 40% säästu. "See on päris kõva tulemus," lisas ta. "Meie huvi on, et see number kasvaks."
Kommentaar
Marek TullVKG Elektrivõrgud OÜ juhatuse esimees
Hetkel kuum
Meie saadame oma klientidele elektroonilisi arveid, aga me teeme seda PDFi kujul. Samuti oleme ise võimelised neid vastu võtma. Samas XMLi formaadis saadetava andmerea, mida imporditaks meie süsteemi, kasutamise võimalust meil praegu ei ole. Põhjus on eelkõige see, et VKG kontsernis on kasutusel rahvusvaheline finantsprogramm, millel ei ole selliseid mooduleid ette nähtud. Aga põhimõtteliselt ma usun, et tulevik selles suunas liigub.
edetabel
Enim saadetakse e-arveid Soomes
müügiarved, %
Soome 23Suurbritannia 19Saksamaa 12Rootsi 10Norra 10Taani 9Austria 7Rumeenia 7Venemaa 7Eesti 5Tšehhi 2Ungari 1keskmine 11Allikas: Itella Information Oy, Add Value Research Finland Oy mai 2010.
Autor: Kadrin Karner, Katre Pilvinski
Seotud lood
- ST
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
Hetkel kuum
Investor Toomase kommentaar
Üle 2000 inimese on juba andnud endast märku
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
1
3
Investor Toomase kommentaar
6
Urmas Paet: “Kurjategijad võidavad igal juhul”
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele