• OMX Baltic0,32%300,97
  • OMX Riga0,26%895,3
  • OMX Tallinn0,23%2 073,4
  • OMX Vilnius0,61%1 209,83
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,36%8 791,39
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,92
  • OMX Baltic0,32%300,97
  • OMX Riga0,26%895,3
  • OMX Tallinn0,23%2 073,4
  • OMX Vilnius0,61%1 209,83
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,36%8 791,39
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,92
  • 09.06.10, 21:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vitsur: ekspordipotentsiaal on metsandus

Kus on meie ekspordi potentsiaal, küsis majandusekspert Heido Vitsur ning jõudis teema üle veidi arutades tõdemuseni, et majandus saab püsida sellel, mida meil enda on ehk metsandusel.
„Esim asi mis peale Eesti iseseisvumist meilt välja hakkas minema, oli Venemaa suunas liikuv metall ja ümarpuit. Mets oli ikkagi selline raha, mille eest me elasime,“ rääkis Vitsur metsatööstuse seminaril „Metsatööstus majanduse vedurina“ ning selgitas, et natuke ekspordib meil täna toiduainetööstus, natuke Krimelte, veidi tehakse ka allhankeid Skandinaavia elektroonika ja plastifirmadele, kuid tekstiilitööstust meil suurt ei ole ning õmblustööstus on kolinud Aasiasse. „Jääbki metsandus- sest majandus saab püsida sellel, mis meil olemas on,“ ütles ta.
Vitsuri sõnul tungib Hiina puidutoode peale meie oma nn kodusel eksporditurul Soomes ja Rootsis võites seal üha uut turgu, samal ajal kui Eesti kaotab. „Peame liikuma uutesse niššidesse ja tehnoloogiatesse, mida Aasial ei oleks nii lihtne järele teha. Meie eelis on see, et meie teadusarendus ja meie naabrite teadusarendus on teistest sammu võrra ees,“ rääkis ta metsanduse nurga pealt. 
Kuna aga tehnoloogiate arendamine on aastate küsimus ja sellest saaksime kasu lõigata alles mitmete aastate pärast ütles Vitsur, et esimeses etapis ei ole meil teha muud, kui oma olemasolevatest tootmistest ja tegevustest saada rohkem. „See on võimalik ainult ühel viisil – suurendades tootlikkust,“ lisas ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Üldisemalt rääkides ütles majandusekspert, et eelarvega on meil kõik korras ja asjaolu, et oleme oma majandusega kukkunud tagasi aastasse 2005 ei oleks ka veel midagi, kui meil poleks igavest hunnikut eraisikute ja firmade võlgasid kukil. „Tulime küll maa peale tagasi aga eraisikute paraja võlgade hunnikuga,“ rõhutas ta ning lisas: „kui erasektor raha tagasi teenida ei jõua, siis tal hästi ei lähe.“

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele