- OMX Baltic0,09%319,95
- OMX Riga−0,1%970,53
- OMX Tallinn0,21%2 234,56
- OMX Vilnius−0,28%1 507
- S&P 5000,73%7 722,72
- DOW 300,49%51 176,96
- Nasdaq 1,19%27 190,86
- FTSE 1000,32%10 461,95
- Nikkei 225−0,94%68 309,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94,17
- OMX Baltic0,09%319,95
- OMX Riga−0,1%970,53
- OMX Tallinn0,21%2 234,56
- OMX Vilnius−0,28%1 507
- S&P 5000,73%7 722,72
- DOW 300,49%51 176,96
- Nasdaq 1,19%27 190,86
- FTSE 1000,32%10 461,95
- Nikkei 225−0,94%68 309,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94,17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Inspektsioon registreeris poole aastaga 1307 keskkonnarikkumist
Keskkonnainspektsioon registreeris kuue kuuga kokku 1307 keskkonnaalast rikkumist, millest suur osa ehk 847 rikkumist pandi toime kalapüügivaldkonnas.
Rikkumiste koguarv on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes oluliselt vähenenud: 2009. aastal registreeriti esimese kuue kuuga 2179 rikkumist.
Suurim langus on toimunud kalapüügivaldkonnas, kus eelmise aasta samal perioodil oli registreeritud 1459 ja sel aastal 847 rikkumist. Oluliselt on vähenenud rikkumised ranna- ja kaldakaitses, kus 2009. aastal oli 149 ja tänavu 20 rikkumist. Samuti on vähenenud kaitstava loodusobjekti kaitse ja veekaitse rikkumiste arv (kaitstava loodusobjekti kaitses 2009. aastal 77 ja 2010. aastal 27 rikkumist; veekaitsenõuete rikkumisi 2009. aastal 113, 2010. aastal 48).
Mõnevõrra on aga suurenenud jahiseaduse rikkumiste arv (2009. aastal 58 ja 2010. aastal 70 rikkumist) ning metsaõigusnormide rikkumised (2009. aastal 102 rikkumist ja 2010. aastal 118 rikkumist).
Maakondadest on 2010. aasta esimesel poolaastal kõige rohkem rikkumisi registreeritud Tartumaal (215 rikkumist), millele järgnevad Ida-Virumaa (182 rikkumist) ja Harjumaa (173 rikkumist).
Rikkumiste arvu vähenemisel võib olla mitmeid põhjusi, mille hulgas on loodetavasti ka inimeste keskkonnateadlikkuse suurenemine. Üheks oluliseks teguriks võib pidada pikka ja lumerohket talve, mille tõttu oli looduses liikumist ja toimetamist tavalisest vähem (siinkohal ei ole mõeldud sportlikku tegevust). Kalapüügirikkumiste arvu võis vähendada ka kevadine kõrge veetase, mis võimaldas kaladel rahulikult kudeda aladel, kuhu röövpüüdjad ligi ei pääsenud.
Keskkonnaalaste rikkumiste eest on tänavu trahvitud 795 isikut kogusummas 1,73 miljonit krooni.
Rikkumistega tekitatud keskkonnakahju suurus on 7,1 miljonit krooni, millest enamiku moodustavad kaevandamistega seotud kahjud.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
“Aafrikas tulevad kliendid siiani sageli agentide kaudu”
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
2
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele