Miks Sukles ja Liblik tülitsevad?

Artikkel

- Uudised
- 23. september 2010 kell 4:11
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Miks Sukles ja Liblik tülitsevad?
Kuigi Liblik ja Sukles olid varem head semud, jooksis must kass nende vahelt läbi pärast seda, kui Hirvepargi rajoonis hakati riburada pidi kortereid müüma ning raha teenima.
Hirvepargi projekt on kindlalt kasumis ja üha kasumlikumaks muutub, kuna suurem osa majadest on alles valmimata. Pille Saartsile ja Andrus Suklesele kuuluva OÜ MaxKinnisvara saneerimiskavas hindab ettevõte kasumi suuruseks, millest pool peaks kuuluma neile, veidi üle 40 miljoni krooni.
Ärimees Andrus Sukles ja teda esindav vandeadvokaat Indrek Leppik ütlevad, et nemad ei saa projekti ärilisest poolest kõnelda, sest Saarte Investeeringud ei ole neile lepingu konfidetsiaalsuskohustusele viidates siiani äriasjadest rääkimise õigust andnud.
“Meie oleme Liblikule ja tema esindajale Maria Mägile õiguse projektist kõnelda andnud. Ma ei tea, mida nemad pelgavad,” lisas vandeadvokaat Leppik.
Saarte Investeeringuid ehk Tullio Liblikut esindav vandeadvokaat Maria Mägi selgitab seevastu, et MaxKinnisvara ei ole kunagi esitanud Saarte Investeeringule rahalist nõuet.
“Sellest, et MaxKinnisvaral olevat Saarte Investeeringu vastu nõue, mille kättesaamiseks peab maksma lunaraha, oleme kuulnud üksnes meedia kaudu. Kusjuures konkreetset nõude summat ei ole MaxKinnisvara ka meedia kaudu nimetanud, vaid mainib erinevaid suurusjärke summas 20–40 miljonit krooni,” märgib vandeadvokaat.
Tema sõnul on Suklese viitamine kaubandus-tööstuskoja arbitraažikohtu 11.09. 2009. aasta otsusele kui võimalikule nõude alusele, vale.
“Nimetatud otsusega ei ole Saarte Investeeringult Max Kinnisvara kasuks ühtegi krooni välja mõistetud ning selle otsuse alusel ei saa Max Kinnisvara nõuda Saarte Investeeringult mingisugust raha. Kohtuotsusega tuvastati üksnes see, et Saarte Investeering on poolte vahel sõlmitud seltsingulepingu alusel ehitades teinud põhjendamatuid kohustusi 13,8 miljoni krooni ulatuses. See summa on Saarte Investeeringu enda kahjum,” väidab Mägi.
Saarte Investeering ja Max Kinnisvara leppisid koostöölepingu sõlmimisel kokku, et Saarte Investeering ning Max Kinnisvara panustavad mõlemad 50% vajaminevatest projekti investeeringutest.
“Seltsingu kahjum on praeguse seisuga 12,6 miljonit, sellesse ei ole arvestatud 13,8 miljonit, mida kohus tunnistas ebamõistlikuks kuluks. Seega, nõue on hoopis Saarte Investeeringul Max Kinnisvara vastu 6,3 miljonit krooni, kuna lepingu kohaselt jagatakse tulud ja kulud, sh kahjum pooleks,” kinnitab Mägi.
Kui see olekski Mägi sõnul pool kogu investeeringust, siis 600 00kroonise investeeringuga sellises mahus arendus olnuks täiesti võimatu.
Autor: Kadri Paas, Indrek Kald
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Kinnisvara
Hetkel kuum