• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 30.09.10, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maripuu: kogu palgakulu masu ajal siiski vähenes

Tema sõnul võib palgaralli tekkida Eesti väiksuse tõttu kiiresti, kui peab tootmist laiendama, ent pole töötajaid võtta. "Läti, Leedu ja Poola tootmisvõimalusi arvestades on see lühiajaline," lisas Maripuu. Eksportööridel palga tõstmise jõudu tema hinnangul pole, kuna see tähendaks masu tõttu saavutatud konkurentsieelise kadumist.
Samas on majanduse vedur just eksport, kinnitas Maripuu. "Kuna pikaaegsetelt koostööpartneritelt kaupu tarninud välisettevõtted, näiteks Soomes ja Rootsis, pidid samuti kulusid kokku tõmbama, said Eesti ettevõtted varasemast parema konkurentsisituatsiooni," analüüsis ta.
Majandusteadlane Heido Vitsur ütles, et nominaalpalk kasvas enne kriisi ühel aastal 22% ja teisel aastal 15+17% ning inflatsioon ületas 10% piiri. Oleks kena olnud, kui palgad ja tarbijahinnaindeks oleks kriisieelsele tasemele tagasi kukkunud, lisas ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Vitsuri sõnul muutusid kaduma läinud töökohad valdavalt liiga kalliks ega olnud konkurentsivõimelised. Häda on selles, et me ei suuda 100 000 töötule sellist keskmist palka maksta, nagu see meil praegu on, rääkis ta.
Töökohtade loomiseks oleks vaja Eestisse investeeringuid, kuid neid Vitsuri kinnitusel ei paista.
Elektroonikasektori keskmine palk on praegu 12 000 krooni kuus ehk majutuse ja meelelahutuse vahel. Vitsuri sõnul tähendab see, et Eesti elektroonikatööstuses tehakse lihtsat tööd, mida on olude sobimatuks muutumisel kerge teise riiki kolida. "Ilmselt oleks vaja latti veel alla lasta," kommenteeris ta keskmist palka, mis investorid eemale peletab.
Eesti Pank teatas eile, et riigi majandus on langusest üle saanud ning hakanud kasvama põhiliselt ekspordi toel. Kui aasta teisel poolel tööpuudus väheneb, siis pikaajaline töötus suureneb veelgi.
Palga- ja hinnataseme langus on keskpanga kinnitusel osutunud lühemaajaliseks, kui oleks võinud eeldada sisemajanduse koguprodukti kahanemisest. "Senine palga- ja hinnalangus on majanduse stabiliseerumisele küll kaasa aidanud, kuid on oht, et praegune hinna- ja palgatase ei toeta uusi investeeringuid ja töökohtade loomist piisavalt," teatas Eesti Pank.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele