Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maripuu: kogu palgakulu masu ajal siiski vähenes
Tema sõnul võib palgaralli tekkida Eesti väiksuse tõttu kiiresti, kui peab tootmist laiendama, ent pole töötajaid võtta. "Läti, Leedu ja Poola tootmisvõimalusi arvestades on see lühiajaline," lisas Maripuu. Eksportööridel palga tõstmise jõudu tema hinnangul pole, kuna see tähendaks masu tõttu saavutatud konkurentsieelise kadumist.
Samas on majanduse vedur just eksport, kinnitas Maripuu. "Kuna pikaaegsetelt koostööpartneritelt kaupu tarninud välisettevõtted, näiteks Soomes ja Rootsis, pidid samuti kulusid kokku tõmbama, said Eesti ettevõtted varasemast parema konkurentsisituatsiooni," analüüsis ta.
Majandusteadlane Heido Vitsur ütles, et nominaalpalk kasvas enne kriisi ühel aastal 22% ja teisel aastal 15+17% ning inflatsioon ületas 10% piiri. Oleks kena olnud, kui palgad ja tarbijahinnaindeks oleks kriisieelsele tasemele tagasi kukkunud, lisas ta.
Vitsuri sõnul muutusid kaduma läinud töökohad valdavalt liiga kalliks ega olnud konkurentsivõimelised. Häda on selles, et me ei suuda 100 000 töötule sellist keskmist palka maksta, nagu see meil praegu on, rääkis ta.
Töökohtade loomiseks oleks vaja Eestisse investeeringuid, kuid neid Vitsuri kinnitusel ei paista.
Elektroonikasektori keskmine palk on praegu 12 000 krooni kuus ehk majutuse ja meelelahutuse vahel. Vitsuri sõnul tähendab see, et Eesti elektroonikatööstuses tehakse lihtsat tööd, mida on olude sobimatuks muutumisel kerge teise riiki kolida. "Ilmselt oleks vaja latti veel alla lasta," kommenteeris ta keskmist palka, mis investorid eemale peletab.
Eesti Pank teatas eile, et riigi majandus on langusest üle saanud ning hakanud kasvama põhiliselt ekspordi toel. Kui aasta teisel poolel tööpuudus väheneb, siis pikaajaline töötus suureneb veelgi.
Palga- ja hinnataseme langus on keskpanga kinnitusel osutunud lühemaajaliseks, kui oleks võinud eeldada sisemajanduse koguprodukti kahanemisest. "Senine palga- ja hinnalangus on majanduse stabiliseerumisele küll kaasa aidanud, kuid on oht, et praegune hinna- ja palgatase ei toeta uusi investeeringuid ja töökohtade loomist piisavalt," teatas Eesti Pank.