• OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 225−0,31%63 284,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,15
  • OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 225−0,31%63 284,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,15
Suur osa arutelust, mis algas augustis Jackson Hole'i majandussümpoosionil, mida külastasid paljud maailma keskpankurid ja majandusteadlased, on puudutanud seal tutvustatud uurimistööd, mis andis maailma majanduste tulevikule pikas perspektiivis kohutava hinnangu.
Nimetatud uurimuse "After the Fall" koostasid majandusteadlased Carmen ja Vincent Reinhart. Nende töö tugineb hiljuti ilmunud raamatule "This Time Is Different: Eight Centuries of Financial Folly", mille kaasautorid on Carmen Reinhart ja Kenneth Rogoff.
Reinharti uurimuse järgi on võrreldes kümnendiga, mis on eelnenud sellistele finantskriisidele nagu kolme aasta eest alanu, järgmise "kümneaastase akna" ajal "SKT kasv ja kinnisvarahinnad märkimisväärselt madalamad ja tööpuudus kõrgem". Seega võib järeldada, et meil on ees veel umbes seitse aastat halbu aegu.
Seega eksisteerib rohkem kui kaks näidet tänapäevast, kuigi need kõik ei ole täiesti sõltumatud, kuna on ajas mõnevõrra põimunud. Nende põhjal leidsid Reinhart ja Rogoff näiteks, et reaalse SKT elaniku kohta aastaste kasvumäärade mediaan arenenud riikides oli kriisile eelnenud kümnendil ühe protsendipunkti võrra madalam, samas kui tööpuuduse määrade mediaan oli viis protsenti kõrgem.
Kuidas sai see juhtuda? Nad panid tähele, et võlatasemed ja intensiivfinantseerimine üldiselt kasvasid kriisieelsel kümnendil, mõjutades pikka aega kinnisvarahindade tõusu. Reinhart ja Rogoff kirjeldavad sündroomi: "sel korral on asjad teistmoodi" kui kriisieelse buumi ajal, mistõttu lastakse mullidel liiga kaua kasvada, sest inimesed arvavad, et eelmised episoodid pole olulised.
Reinharti ja Rogoffi töös paistab olevat uue majandusteooria idu, kuid kõik jääb halvasti defineerituks. See tundub olevat majanduskäitumuslik komponent, kuna sündroom "sel korral on asjad teistmoodi " näib olevat pigem psühholoogiline kui ratsionaalne. Kuid ikkagi ei ole see nii täpne teooria, et võiksime sellele reaalselt toetuda usaldusväärsete prognooside tegemisel.
Lisaks on põhjust arvata, et sel korral võivad asjad tõesti teistmoodi olla. Mul on seda raske välja öelda, kuna ma ei soovi teha pattu, mida nende "sündroom" kirjeldab, kuid sel korral võivad asjad olla teistmoodi, kuna kõik tänapäevased näited minevikukriisidest on pärit ajast, mil paljud majandusteadlased üle maailma ülistasid "ratsionaalsete ootuste" majandusmudeli eeliseid.
See mudel eeldas, et turumajandus tuleks võimalikult omapäi jätta ja seda püüdsid valitsused ka teha. "Ratsionaalsete ootuste" kohaselt mulle lihtsalt ei eksisteeri, mis tähendas, et tegelikel mullide lasti kasvada. See vaatenurk on aga hääbumas ja valitsus- ja ärijuhid hoiatavad nüüd rutiinselt mullide eest ja rakendavad nendevastaseid strateegiaid. Seega on sel korral asjad tõesti vähemalt pisut teistmoodi.
Praegusel juhul ei ole kõik need kriisist põhjustatud ikaldusdekaadid võib-olla olulised. Kuid kõik sellised lootused, et praeguse kriisi tagajärjed on paremad, kuuluvad ikkagi mõtete, teooriate ja unistuste, mitte teaduse kategooriasse.
Pole tõsi, et kui purustate peegli, on teil seitse aastat halba õnne. See on ebausk.
Aga kui te lasete finantsturul metsikult möllata, enne kui see kokku variseb, tundute tõega riskivat aastatepikkuste majanduslike vaevustega. Selline on ajalooline mudel.
Robert J. Shiller on raamatu "Animal Spirits: How Human Psychology Drives the Economy and Why It Matters for Global Capitalism" kaasautor koos teise meie kolumnist George Akerlofiga.
Copyright: Project Syndicate, 2010, www.project-syndicate.org

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele