Kas maailma ootab tõepoolest ees veel seitse ikaldusaastat?

Majandusteooria ei ole piisavalt arenenud, et prognoosida suuri pöördepunkte alusprintsiipide või matemaatiliste mudelite alusel. Seega peame oma meetodis ajalooliselt orienteeruma. Ajalugu võib olla "pehme" sotsiaalteadus, kuid seda on tarvilik vaadelda, kui soovime mõista teisi suurte kriiside näiteid.

Lisaks sellele tuleb jälgida maailma tervikuna. Suurem osa majandusteadlastest uurivad omaenda riigi lähiajalugu, mida on kõige lihtsam teha, ja nende tulemused kõlavad pealtnäha olulisena enamikule nende kaasmaalastest. Suured finantskriisid on aga ükskõik millise üksiku riigi seisukohast harvad ja me peame ajaloos laiemalt ringi kiikama, et saada piisavalt infot selle kohta, kuidas sellised kriisid arenevad.

Reinharti ja Rogoffi uurimistöö on laiendus ja üldistus paljude inimeste mitteametlikule majandusmõtlemisele, mis sageli võrdleb olevikku tähtsamate minevikuepisoodidega.

Kui praegune kriis 2007. aastal algas, arutasid paljud, kas Suur depressioon, mis järgnes 1929. aasta aktsiaturgude krahhile ja 1930. aastate alguse panganduskriisile, on meie praeguse kogemusega võrreldav. Suure depressiooni puhul põhjustab muret asjaolu, et see oli tõsine, üleilmne ja kestis rohkem kui kümnendi.

Ning seegi järgnes aktsia- ja kinnisvarabuumile, mis sarnaneb praeguse kriisi eelsele olukorrale.

Samamoodi on paljud mõtisklenud, kas langus, mis järgnes aktsiahindade ja kinnisvara krahhile Jaapanis 1990. aastate alguses, puutub meie praegusesse kogemusse. Viidatud on Jaapani "kadunud kümnendile". Praegu oleks seda kogemust sobilikum kirjeldada kui "kadunud kümnendeid".

Kas need näited on meie tulevikumudelid? Kahtlemata panevad nad mõtlema, kuid ei sobi siiski veenvaks tõendiks selle kohta, mis juhtuma hakkab, sest kahest tähelepanekust vaevalt et millegi tõestamiseks piisab.

Nüüd ongi Reinhart ja Rogoff süstemaatiliselt uurinud paljusid teisi näiteid tänapäeva finantsajaloost. Olemas on ju veel üleilmne finantskriis, mis kaasnes 1973. ja 1979. aasta naftašokkidega ja mõned riigispetsiifilised finantskriisid Hispaanias 1977, Tšiilis 1981, Norras 1987, Soomes ja Rootsis 1991, Mehhikos 1994, Indoneesias, Koreas, Malaisias, Filipiinidel ja Tais 1997, Kolumbias 1998 ning Argentinas ja Türgis 2001.