Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti vajab maksureformi

    Suutliku riigi ülalpidamiseks vajame maksureformi. Kevadistel riigikogu valimistel peavad erakonnad andma valijale selgelt teada, mille arvel finantseeritakse 2013.-2015. aastal riigieelarve kulutusi. See on ajaperiood, millal on lõppemas ennaktempos kulutatud eurotoetused ning uue perioodi toetused ei ole veel avanenud. Tuleva aasta eelarvetuludest moodustavad välisvahendid ja CO2 kvoodi müügitulud tervelt viiendiku.
    Valitsusliidu poolt oleme kuulnud aga soovi eelarvpositsiooniga kiiresti tasakaalu ja isegi ülejääki jõuda. Reformierakond tahab jätkata oma tulumaksumäära langetamisega. IRLile on ilmselt probleemi tõsidus natuke kohale jõudnud, kuidas teisiti saabki tõlgendada Tõnis Lukase ideed kehtestada haridusmaks. Hariduse maksustamisega sotsid nõus ei ole, küll aga sissetulekust sõltuva maksustamisega.
    Progresseeruv tulumaksusüsteem vastab ühiskonna õiglustundele ning on majanduse stabiliseerimise seisukohalt mõistlik, buumi ajal majandust jahutav ning kriisi ajal majandust toetav. Aga ikkagi, milline on paremerakondade vastus eelarvetulude kadumisele? Kas selleks jääbki ainult riigi haldusvõimekuse kärpimine, tasuline haridus ja tervishoid ning suurem tarbimise maksustamine?
    Vastuseid tulevale eelarveprobleemile tuleb otsida meie maksusüsteemist ja tema eripärast.
    Suuresti tulenevalt tänapäevaste riikide defitsiidiga eelarve- ja rahapoliitikast elame inflatsioonilise majanduse tingimustes. Inflatsioonilisel maailmamajandusel on kaks põhilist põhjust: riikide rahapakkumise suurendamine ning teiselt poolt pangandussektori poolne rahapakkumise suurendamine.
    Suurimaks inflatsioonimajanduse eestvedajaks on olnud muidugi Ameerika Ühendriigid oma hiiglasliku riigivõlaga, mida priskelt kasvatasid kriisi rahustamiseks mõeldud stiimulpaketid. Loomulikult on ka Euroopa riigid sama maailmamajanduse osad ning peavad samade reeglitega kaasa mängima ning kasvatavad samuti inflatsiooni oma eelarvedefitsiidiga.
    Eesti puhul on olukord teistsugune. Meie inflatsiooni tekitajaks on teised riigid ja siinsed kommertspangad. Inflatsioonimajandusest ei võida riik, vaid võidavad teised riigid ning kapital, mis on Eestisse sisse tulnud. Vastupidiselt inflatsioonimajandusega arvestavatele riikidele ei jagata meil jõukust ümber riigieelarve kaudu, vaid nn inflatsioonimaksu ehk kõrgemate hindade kaudu toidetakse kapitali ning toimub kiire kapitali akumulatsioon ja inimeste vaesumine.
    Suur osa eestimaalastest on muutunud kapitali orjaks. Maa, autod, majad ei kuulu enam inimestele, vaid pankadele. Kui vaatame aga kapitalimakse, siis näeme, et need on meil kõige madalamad Euroopas. Ja kui meenutada, et inflatsioonimajandusest ei võida meil rahvas riigi kaudu, vaid siin tegutsev kapital, siis on Eesti mittekapitali omanikud kaotanud topelt. Esiteks kannavad nad lõviosa maksukoormusest tööjõu ja tarbimismaksude tõttu ning riik ei suuda ka omalt poolt neile vastukaaluks pakkuda kvaliteetset ja odavat avalikku teenust.
    Seega saab Eestis olla ainult üks lahendus eelarve tuluprobleemile - peab tõstma kapitalimaksude osakaalu. Tuleb kehtestada ettevõtte tulumaks, automaks, kinnisvaramaks, progresseeruv tulumaks ning püüda alandada esmatarbekaupade käibemaksu, tõsta maksuvaba miinimumi, vähendada riigilõive, et lubada ka vaesematel tarbida normaalse hinnaga riigi avalikku teenust.
    Autor: Jüri Pihl
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.