G20 jagas ümber jõujooni IMFis

Paljud eksperdid ei oodanud, et jõujoonte ümberjagamine Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF) sedavõrd kiiresti teoks saab. Lõuna-Koreas laupäeval lõppenud 20 juhtiva tööstus- ja areneva majandusega riigi (G20) finantsliidrite kohtumisel lepiti kokku, et Lääne-Euroopa jääb reformi tulemusel küll ilma kahest kohast direktorite nõukogus, kuid säilitab siiski oma ülekaalu. Samuti säilib võtmeotsuste tegemisel USA vetoõigus.

IMFi tegevdirektor Dominique Strauss-Kahn nimetas kokkuleppe tulemusel toimuvaid muutusi suurimaks reformiks fondi ajaloos.

G20 rahandusministrid otsustasid konkreetsetest eksporditurgude reguleeringutest USA meelehärmiks loobuda. Kaubandusülejääkide ja maksebilansi defitsiitidele piirmäärasid ei kehtestata, kuigi USA eestvõttel oli kaalumisel kaubandusbilansi ülejäägi piiramine maksimaalselt neljale protsendile SKPst. Selle vastu oli eelkõige Saksamaa. Nüüd lepiti vaid kokku, et IMF võtab äärmuslikud ülejäägid või defitsiidid eriti hoolikalt vaatluse alla.

G20 rahandusministrid võtsid esmakordselt ühtse hoiaku valuutakursside osas: valuutasüsteemid peavad muutuma rohkem turupõhiseks. Eesmärk on lõpetada kahtlused, et riigid alates USAst ja lõpetades Hiinaga rõhuvad odavale valuutale, õhutamaks majanduskasvu. Arenenud majandused peavad jääma valvsaks "vahetuskursside äärmuslike kõikumiste ja reeglipäratute liikumiste" suhtes, on kirjas kohtumise lõppdeklaratsioonis.

Lepiti kokku ka globaalse pangandussüsteemi ja suuremate finantsinstituutide reformis, eesmärgiks on senisest suurem pangandussektori reguleeritus.

Saksa majandusminister Rainer Brüderle kritiseeris teravalt USA rahanduspoliitikat. Brüderle sõnul on likviidsuse tõstmine vale tee. "Pidev ülemäärane rahahulga suurendamine on minu jaoks valuutakursi kaudne manipuleerimine," märkis Brüderle, kelle arvates on vaja eri abinõude kombinatsiooni. "Ainult vee lisamine ei aita probleeme lahendada," ütles Brüderle.

Teine pingekoht oli investeerimisfondide minek arenevatesse riikidesse, mis kergitab sealsete valuutade kurssi ning õõnestab konkurentsivõimet. Osaliselt on see USA poliitika tulemus, mis tähendab, et investorid otsivad mujal suuremaid kasumeid. Brüderle hoiatas, et kui USA oma poliitikat ei muuda, siis tähendab see kaudselt valuutaga manipuleerimist - sama etteheide on seni traditsiooniliselt kõlanud Hiina suunal. Hiina jäi truuks oma senisele poliitikale, kuulutades, et plaanib küll valuutapoliitikat reformida, kuid järk-järgult.

Suured küsimused jäid seekord siiski lahendamata. Tegelik tüli valuutakursside ja kaubandusbilansside üle lükkus vaatlejate hinnangul edasi, et jätkuda pisut rohkem kui kahe nädala pärast Soulis toimuval G20 tippkohtumisel.

Valuutapoliitika tingimused on nii ebamäärased ja laialivalguvad, et iga riik ja turul tegutseja võib neid erinevalt interpreteerida. Ma ei ole kindel, et valuutasõda on läbi. Me peame nägema tegude järgnemist sõnadele.

Autor: Katri Soe-Surén