Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Seppo Saario võttis kriisi rahulikult

    Soome börsiguru Seppo Saario esines investeerimis-messil Rahakompass, vastas arvukate investeerimis-huviliste ja fännide küsimustele ja andis Äripäevale intervjuu.

    Viimasel ajal ei ole ta enam sagedane presenteerija (oma karjääri vältel on ta teinud umbes 200 presentatsiooni) ja ka intervjuusid annab ta haruharva.
    Päevas kulutab Saario investeeringute jälgimiseks ja analüüsiks ning uudistega kursis olemisele kuni paar tundi. Ta teeb jätkuvalt aktsiate pingerida, kuid ei presenteeri seda enam internetis. Ta peab väga oluliseks infoallikaks ettevõtetes kohapeal käimist.
    Investeerimisguru üldsõnum oli, et ärge töötage vaid raha nimel, vaid pange raha (investeerides) tööle ka enda heaks. Ta tõi näite ühest Soome multimiljonärist. Eino Jutikkala, kes suri 99 aastasena 2006. aastal, oli ajalooprofessor, mis ei ole just teab mis kõrgelt tasustatav tööpost. Tegu oli tagasihoidliku inimesega, kes elas kokkuhoidlikult ja ei kulutanud kogu teenistust, vaid säästis osa ja ostis säästude eest madalalt aktsiaid. Surres oli tema portfelli väärtus 22 miljonit eurot. Tema aastane dividenditulu oli miljon eurot.
    Saario ütles, et tavaliselt jõuavad sellises suurusjärgus varanduseni ettevõtjad, kuid pikaajalise aruka investeerimise tulemusena sai ka majandusajalugu uurinud professor multimiljonäriks. Ta ostis Helsingi börsilt omas valdkonnas turuliidrite aktsiaid hajutades riski pikaajaliselt. Headel aegadel sai ta vähem aktsiaid, halbadel aegadel rohkem. Ta investeeris ettevõtetesse, mis maksid dividendi. Kuna ta ainult ostis ja ei müünud, ei pidanud ta makse maksma. Kuna ta ostis aktsiaid, mitte ei investeerinud fondide kaudu, olid tema kulud madalad.
    Seppo Saario võttis finantskriisi külma kõhuga. Ta ei läinud rahasse, vaid hoidis aktsiaid. Erinevalt Jutikkalast teeb ta ka vahel müügitehinguid. Kuid liiga palju meelelahutust ta investeerimisest ei otsi, kuna meelelahutuse otsijate tootlused kipuvad jääma kesiseks. Ja erinevalt Soome professorist ei ole Saario nii tagasihoidlik madalate kulutustega inimene. Ma tahan ka tegeleda hobidega, reisida, mängida golfi, ütles ta.
    Küll aga toonitas Saario seda, et aktsiaid tasub ikka otse osta, mitte investeerida läbi fondiosakute, kuna sellisel juhul makstakse pika aja jooksul fondijuhtidele tasudeks ära oluline osa saadavast tulust. Investeerimisässa portfell koosneb valdavalt Soome aktsiatest. Kokku on tal umbes 30 investeeringut aktsiatesse ja mõned USA börsil kaubeldavate fondide osakud. Viis protsenti portfellist moodustab kuld. Kulda omab ta kolmes vormis, nii füüsiliselt kui ka börsil kaubeldavas fondis. „Nagu näed, hajutan ka siin riske,“ ütles Saario.
    Kulda on ta ostnud mitmes tükis, alustades viis aastat tagasi. Ta ei usu, et kulla hind alla kukub, kuna see liigub graafikul USA dollarites kujutatult tõusvas kanalis. Tavaliselt hakkab börsitõusude lõppfaasis hind tõusma püstloodis, kuid seda ei ole kulla hinnas märgata. Kui sa võtad ette kulla hinna eurodes, siis see on olnud palju rahulikum. Kui vaadata, mida keskpangad teevad, siis on hüperinflatsiooni tekkeks mingil hetkel tugevad sümptomid olemas.
    Saario toonitas pikaajalise rahuliku investeerimise tähtsust. Ühe uurimuse kohaselt teenisid sageli tehingute tegijad keskmiselt 12 protsenti aastas. Need investorid, kes keerasidportfellis aktsiaid vähe ringi, teenisid keskeltläbi 18 protsenti aastas. Naised on meestest edukamad investorid, kuna nad rabelevad börsil vähem lõpetades kõrgema tootlusega.
    Saario ei taha sattuda olukorda, kus ta magab maha parimad kuud börsil. Kui üks dollar oleks investeeritud S&P 500 indeksisse, oleks see 1925-2005. aastani 80 aastaga kasvanud 2 658 dollarile. Kui aga samal ajaperioodil oleks oldud aktsiatest väljas 39 parimat kuud (39 paremat kuud 960 kuust), oleks investeering kasvanud kõigest 18 dollarile.
    Eesti aktsiaturul oli tema esimeseks investeeringuks Hansapanga aktsia. Vahepeal oli ta ka teiste börsifirmade aktsionär, kuid viis aastat tagasi müüs ta kõik eesti aktsiad maha. Investeerimismessil Rahakompass tegi Saario nüüd põhjaliku presentatsiooni Eesti aktsiate kohta. „Teile tuleb seoses eurole üleminekuga palju uusi välisinvestoreid,“ ütles guru. Tõenäoliselt ostavad nad vaid ehk paari suurema turuväärtusega ettevõtte aktsiaid. Saario on suures vaimustuses Tallinkist. Dividendi ettevõte ei maksa ja üleval on suur laenukoormus, kuid nad võtsid üle Silja Line’i ja muutusid turuliidriks. Tallinkil on väga hea potentsiaal, kuid nad vajavad aega. Praegu teenivad Tallinkilt pangad (intressi), paari aasta pärast aga aktsionärid. Tallinki aktsia tegi tugeva tõusu, kuna ettevõte vähendas üle analüütikute ootuste laenukoormust.
    Eestist meeldib Saariole ka Merko Ehitus, mis on üks väheseid ettevõtteid, mis on börsil peaaegu algusaegadest. Tallinna Kaubamaja aktsia on samuti soosik väga hea juhtkonnaga ja korraliku turuosaga. Kasiinondusest teab Saario, et Las Vegases teenivad ettevõtted sellega raha ja Olympic peaks kah sellega hakkama saama.
    Paljud on investori käest küsinud, et kas Nokia aktsia tõuseb tagasi 60 eurole. Saario seda aga ei usu, kuna esiteks ei tõuse sageli aktsiad tagasi kunagisele tipptasemele ja teiseks ei tea ta, kes on turuliider järgmise põlvkonna mobiiltelefonide osas.
    Elcoteqi kohta tunnistas ta, et see aktsia ei ole enam tema jälgimisnimekirjas, kuna ettevõte turuväärtus on liiga väike. Tuleb piirata ettevõtteid ja aktsiad mida jälgida. Soome metsa- ja paberitööstuse kohta ütles ta, et see sektor on hirmus palju ja pikaajaliselt kannatanud. Saario ei imestaks enda sõnul, kui ettevõtted müüksid mingid tegevusalad (näiteks ajalehepaberi tootmise) või liituksid. Meedia üleminek paberilt elektrooniliseks on raskelt mõjunud paberitootjatele. Ettevõtetes on asjad läinud veidi paremaks. Küsimusele, kumb ettevõte on finantsiliselt tugevam – kas UPM-Kymmene või Stora Enso, vastas Saario, et UPM-Kymmene on tugevam, kuid osadele meeldib rohkem Stora.
    Autor: Romet Kreek, Kaisa Gabral
  • Hetkel kuum
Seotud lood

IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Uus linnavõim vahetas välja Tallinna Hambakliiniku nõukogu ja juhi
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.