Seppo Saario võttis kriisi rahulikult

Viimasel ajal ei ole ta enam sagedane presenteerija (oma karjääri vältel on ta teinud umbes 200 presentatsiooni) ja ka intervjuusid annab ta haruharva.

Päevas kulutab Saario investeeringute jälgimiseks ja analüüsiks ning uudistega kursis olemisele kuni paar tundi. Ta teeb jätkuvalt aktsiate pingerida, kuid ei presenteeri seda enam internetis. Ta peab väga oluliseks infoallikaks ettevõtetes kohapeal käimist.

Investeerimisguru üldsõnum oli, et ärge töötage vaid raha nimel, vaid pange raha (investeerides) tööle ka enda heaks. Ta tõi näite ühest Soome multimiljonärist. Eino Jutikkala, kes suri 99 aastasena 2006. aastal, oli ajalooprofessor, mis ei ole just teab mis kõrgelt tasustatav tööpost. Tegu oli tagasihoidliku inimesega, kes elas kokkuhoidlikult ja ei kulutanud kogu teenistust, vaid säästis osa ja ostis säästude eest madalalt aktsiaid. Surres oli tema portfelli väärtus 22 miljonit eurot. Tema aastane dividenditulu oli miljon eurot.

Saario ei taha sattuda olukorda, kus ta magab maha parimad kuud börsil. Kui üks dollar oleks investeeritud S&P 500 indeksisse, oleks see 1925-2005. aastani 80 aastaga kasvanud 2 658 dollarile. Kui aga samal ajaperioodil oleks oldud aktsiatest väljas 39 parimat kuud (39 paremat kuud 960 kuust), oleks investeering kasvanud kõigest 18 dollarile.

Eesti aktsiaturul oli tema esimeseks investeeringuks Hansapanga aktsia. Vahepeal oli ta ka teiste börsifirmade aktsionär, kuid viis aastat tagasi müüs ta kõik eesti aktsiad maha. Investeerimismessil Rahakompass tegi Saario nüüd põhjaliku presentatsiooni Eesti aktsiate kohta. „Teile tuleb seoses eurole üleminekuga palju uusi välisinvestoreid,“ ütles guru. Tõenäoliselt ostavad nad vaid ehk paari suurema turuväärtusega ettevõtte aktsiaid. Saario on suures vaimustuses Tallinkist. Dividendi ettevõte ei maksa ja üleval on suur laenukoormus, kuid nad võtsid üle Silja Line’i ja muutusid turuliidriks. Tallinkil on väga hea potentsiaal, kuid nad vajavad aega. Praegu teenivad Tallinkilt pangad (intressi), paari aasta pärast aga aktsionärid. Tallinki aktsia tegi tugeva tõusu, kuna ettevõte vähendas üle analüütikute ootuste laenukoormust.

Eestist meeldib Saariole ka Merko Ehitus, mis on üks väheseid ettevõtteid, mis on börsil peaaegu algusaegadest. Tallinna Kaubamaja aktsia on samuti soosik väga hea juhtkonnaga ja korraliku turuosaga. Kasiinondusest teab Saario, et Las Vegases teenivad ettevõtted sellega raha ja Olympic peaks kah sellega hakkama saama.

Paljud on investori käest küsinud, et kas Nokia aktsia tõuseb tagasi 60 eurole. Saario seda aga ei usu, kuna esiteks ei tõuse sageli aktsiad tagasi kunagisele tipptasemele ja teiseks ei tea ta, kes on turuliider järgmise põlvkonna mobiiltelefonide osas.

Elcoteqi kohta tunnistas ta, et see aktsia ei ole enam tema jälgimisnimekirjas, kuna ettevõte turuväärtus on liiga väike. Tuleb piirata ettevõtteid ja aktsiad mida jälgida. Soome metsa- ja paberitööstuse kohta ütles ta, et see sektor on hirmus palju ja pikaajaliselt kannatanud. Saario ei imestaks enda sõnul, kui ettevõtted müüksid mingid tegevusalad (näiteks ajalehepaberi tootmise) või liituksid. Meedia üleminek paberilt elektrooniliseks on raskelt mõjunud paberitootjatele. Ettevõtetes on asjad läinud veidi paremaks. Küsimusele, kumb ettevõte on finantsiliselt tugevam – kas UPM-Kymmene või Stora Enso, vastas Saario, et UPM-Kymmene on tugevam, kuid osadele meeldib rohkem Stora.

Autor: Romet Kreek, Kaisa Gabral