Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
"EAS ei saa nõudeid eirata"
Kuidagi pole mõeldav, et EAS saaks hangete korraldamisel mingeid seadusest tulenevaid nõudeid eirata, märkis vastustes Äripäevale EASi juhatuse liige Maria Alajõe.
Järgneb väike intervjuu Maria Alajõega:
Miks on hanketingimused seatud selliselt, et riigihankele kvalifitseerub pakkumust esitama ainult üks ettevõte Eestis?
EASi korraldatud välismessid toimuvad kogu Euroopa Liidu piires ja ka väljaspool seda. Tegemist on rahvusvahelise avatud menetlusega riigihankega, nende hankelepingute juures kasutab EAS ka ELi struktuurifondide kaasrahastamist. Seega ei ole kuidagi mõeldav, et EAS saaks hangete korraldamisel mingeid seadusest tulenevaid nõudeid eirata.
EAS kui suur messikorraldaja on väga suure mahuga klient. See tähendab, et pakkuja peab suutma tagada vajadusel ka mitme välismessi ekspositsioonid üheaegselt. Meile meeldiks väga, kui messiteenust erinevates Euroopa suurlinnades üheaegselt suudaks pakkuda võimalikult lai ring ettevõtteid, mis tagaks meile valikuvõimaluse ja ilmselt ka parema hinnapoliitika, kuid ju siis ei ole konkurents selles valdkonnas asju paika pannud – väikseid tegijaid on palju, kuid ükski ei ole senini suutnud vajalikku rahvusvahelist mahtu tagada. Riik ei saa riskida oma mainega, et ei suuda messibokse rahvusvaheliselt õigeaegselt ja kvaliteetselt püsti panna.
Suurte riigihangete puhul on mõistetavalt kõikides valdkondades eelisolukorras suuremad ettevõtjad. Hankemenetluses osalemisest huvitatud väikeettevõtjatel, kellele üksinda hankelepingu täitmine on kas kvalifikatsiooni või tehniliste nõuete osas ülejõu käiv, on alati lubatud teha ühispakkumus. Riigihangete seadus (RHS) näeb ette ka täiendava võimaluse väikeettevõtjatele: kui see on kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalik ja asjakohane, on neil lisaks võimalus kaasata pakkumisse hanketingimustele vastavaid inimesi, samuti võimalus osaleda alltöövõtjana.
Miks ei ole neid tingimusi korrigeeritud, kuigi vähemalt aastast 2008 sisulist konkurentsi valdkonna ettevõtete vahel antud hangetel pealtnäha tagatud ei ole?
Nagu viimase välismesside näitusetarvikute hankemenetlusest näha, on Eestis ka selles valdkonnas konkurents tekkimas, seega ei saa esitatud väitega kuidagi nõustuda. Antud hankemenetluses esitas pakkumuse neli pakkujat. Ka selle riigihanke nõuded koostas EAS ning need on samaväärsed eelviidatud hangetega.
Parim pakkumus ja olemasolev konkurents peavad selguma hankemenetluse käigus. Pakkumuse esitamine või esitamata jätmine ning pakkumuse majanduslik soodsus või ebasoodus on pakkuja otsustada, mistõttu hankija saab lähtuda vaid olemasolevast faktilisest olukorrast. EAS on huvitatud ausast konkurentsist ja tervitab konkurentsi tekkimist kõikides valdkondades kahel käel!