Enam ei vastuta hoone tuleohutuse eest ainult omanik ja päästeamet, vaid kõik, kes ehitist või selle osa valdavad: kõik ehitise kasutajad, elanikud, üürnikud, rentnikud, rääkis Hedman Partners Advokaadibüroo advokaat Liisa Linna. "Seadusest tuleneb nüüdsest igale isikule kohustus järgida tuleohutusnõudeid. Isik peab kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust. Seda kohustust nimetab seadus enesekontrolliks," lisas ta.

Seaduses on kehtestatud nõuded ka ahju, kamina ja pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamisele. Kasutusel olevaid küttesüsteemi osasid tuleb puhastada vastavalt vajadusele ja kui küttesüsteemi dokumentatsioonis on ette nähtud puhastamise sagedus, tuleb seda järgida. Igal juhul ei tohi korstnaid puhastada harvemini kui kord aastas ja küttesüsteemi võib puhastada vaid korstnapühkija kutsetunnistusega isik, tegi ta ülevaate. "Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib siiski ka ise korstnaid pühkida, ent iga viie aasta tagant tuleb sinnagi pühkija kutsuda. Korstnapühkija väljastatud aktid peab ehitise valdaja säilitama kuni uue saamiseni," õpetas ta.

Korstnapühkija ja Potipoiss OÜ omanik Pepe Sussen rääkis, et aktil on oma vorm, kuhu peavad olema kantud teenuse pakkuja ja korstnapühkija nimi, kutsetunnistuse number. "Seda viimast saab kutsekojast kohe ka kontrollida, et soss-seppi ja hämajaid vähemaks jääks. Akti pöördele kirjutame ettepanekud, mida tuleohtlike küttesüsteemide puhul kasutab menetlemisel päästeamet," lisas ta.

Susseni sõnul on ikka neid, kes arvavad, et korstnapühkijat pole üldse vaja. "Kui esimese korraliku külma ära on teinud ja lumi maha tuleb, kasvab tööde hulk kohe märgatavalt. Eks kujutelm on ikka kohati selline, et kuskil on majavalitsused, kuskil on töötud korstnapühkijad… Tegelikult oleme kõik ettevõtjad. Pühkijana tunnen muidugi rõõmu püsiklientidest, kelle juures juba kord käidud ja maja oma käe järgi ära sätitud," nentis ta.

Tallinna Korstnapühkijad OÜ omanik Raulis Romanovski lisas, et ehkki korstnapühkija teenuse vajalikkusest räägitakse enamasti vaid sügisel, võib töid aastaringselt teha. "Ja kui kuskilt hakkab suitsu sisse ajama, tuleb kohe korstnapühkijale helistada".

Firma koduleheküljel paneb ta klientidele südamele, et nood korstnapühkija tulekuks valmistudes ka redeli olemasolu kontrolliks ja selle valmis seaks, sest pühkija tööriistadeks on hari ja kulp. "Redelid peavad olema omanikul olemas. Meil pole redeliladu," märkis ka Sussen.

Sussen rääkis, et hinnakujundus võib teenusepakkujatel olla väga erinev. "Möödunud hooaeg oli väga pingeline, pisut tuli hindadega alla tulla. Hinnakäärid võivad olla üsna suured - 30%, aga kui keegi saab pakkuda odavat hinda, andku tuld," sõnas ta. Enamasti küsivad korstnapühkijad väljakutsetasu, millele lisanduvad summad töömahust sõltuvalt, ent on ka neid, kes töötavad tunnihinna alusel.

Autor: Tea Taruste