Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Statoil kaalub Eestist lahkumist

    Statoili peakorteris on Eesti turult äraminek olnud jutuks ja teema on üleval praegugi, tunnistas Statoil Eesti juht Helle Kirs-Toiger tänasel konkurentsikonverentsil.

    Varem on Eesti turu väiksuse tõttu oma ettevõtmised kokku pakkinud Hydro Texaco ja Shell. Statoili lahkumismõtete põhjuseks on samuti turu väiksus, aga ka ülitihe konkurents ja salakütuse ligikaudu 30%line osakaal, mis teeb seaduslikku äri ajavate kütusemüüjate elu teenimatult raskeks.
    Kolmapäeva õhtuse seisuga oli Eestis 51 kütuse impordiga tegelevat ettevõtet ja 349 kütust müüvat ettevõtet. 2009. a lõpus oli Eestis kokku 395 bensiinijaama ja mitte ühtegi turgu valitsevat ettevõtet. 25% kütuseturust kuulub väikestele, üksikutele või mõne bensiinijaamaga tegijatele.
    "Töötame umbes 7%, väga õnnelikel päevadel 10%lise kaubandusmarginaalidega," ütles Kirs-Toiger.
    Samas registreeritakse iga kuu 15-20 uut kütuseettevõtet, niipalju lõpetab igas kuus ka tegevuse. Aastas jätavad sellised kütusefirmad tasumata 700 miljonit krooni käibemaksu.
    Kirs-Toigeri sõnul jääb meediast mulje, et Eestis müüakse bensiinitooteid kallimalt kui mujal Euroopas, kus pea igas riigis on oma rafineerimistehas. Tegelikult jääb Eesti bensiini keskmine hind maksusid arvestamata Euroopa maade keskmisest maksudeta hinnast 35 sendi võrra allapoole. Ja seda vaatamata rafineerimistehase puudumisele, mis sunnib tegema lisakulutusi kütuse transpordile.
    "Igal aastal sõlmitakse rafineerimistehasega tarnelepingud. Sealt saadetakse toode vahelattu ehk Eesti puhul impordilattu, kust veetakse autodega bensiinijaamadesse. Kahetsusväärselt on Eestis nii, et me ei ole oma naftat veel leidnud. Võib-olla tulevikus," rääkis Kirs-Toiger. "Ainus hea asi on see, et ka lätlased on sama kehvas seisus, neil pole oma rafineerimistehast."
    "Hinnatõusu lükkavad turuosalised nii kaua edasi, kui nad vähegi suudavad seda teha," rääkis Kirs-Toiger, sest ükski suurtest kütusekettidest ei taha omale päevalehe esikaanel saada paha hinnatõstja tiitlit.
    Kui konkurendid esimesele tõstjale ei järgne, peab too hinna jälle alla laskma, et müügimahud ei väheneks. Tiheda konkurentsi tõttu ei jõua kõik maailmaturu hinnatõusud tarbijani, sest hinna tõstmisega kannatatakse sageli nii kaua, kui maailmaturul hind jälle langenud on, rääkis Statoili juht.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Sirle Truuts: loome ettevõtjatele neljanda pensionisamba
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Helsingi IPOdroomil on sama vähe võitjaid kui Tallinnas
Meie alternatiivturgu First North hullutanud IPOdroom kasvatas börsi­ettevõtete arvu Soomegi alternatiiv­turul, kuid investorite õnnetuseks sarnaste tulemustega: vaid vähesed aktsiad on praeguseks plussis.
Meie alternatiivturgu First North hullutanud IPOdroom kasvatas börsi­ettevõtete arvu Soomegi alternatiiv­turul, kuid investorite õnnetuseks sarnaste tulemustega: vaid vähesed aktsiad on praeguseks plussis.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Soome tarbijad said kulutusteks veidi julgust juurde
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.

Olulisemad uudised

Raadiohommikus: milline valimisloosung on kõige helisevam?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.