Kuna hõive kasvu vedasid peamiselt mehisemad tegevusalad, siis lähenesid märkimisväärselt ka naiste ja meeste töötuse määrad. Naiste puhul oli see 15 ja meestel 16 protsenti, tegi rahandusministeerium kokkuvõtte.

17protsendiline töötuse vähenemine võrreldes eelmise kvartaliga on ootuspärane tulemus, sest olukord tööturul on oluliselt paranenud, sõnas konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Josingu hinnangul on enim uusi töökohti tekkinud tööstusettevõtetesse, kauplustesse ja IT-sektorisse, kus koondamisi õieti polnudki.

Samas märkis Josing, et tagasilöögi andis Kreenholmi tehase pankrot, mis toob kaasa 500 inimese töökaotuse.

Ka neljandaks kvartaliks prognoosib Josing tööpuuduse vähenemist, sest tänu jõuluperioodile elavneb kaubandus- ja teenindussektor.

Josing lisas, et ta ei näe võimalust sisetarbimise suureks kasvuks tuleval aastal. Buumi ajal võetud võlakoormus on endiselt suur ja see võtab suure tüki sissetulekust, mistõttu ei jää inimestel niivõrd palju raha kätte, et seda tarbimisse suunata.

"Tellimusi on rohkem ja see toob siseturule teatud elavnemist. Sellist osturallit või buumi, nagu oli 2006. ja 2007. aastal, seda lähiajal küll kuskil ei näe," sõnas Josing.

Ühest küljest põhjustab tööpuudust ka oskamatute hulk, kes hüppavad ühelt ametikohalt teisele, rääkis Infotark ASi omanik Jüri Ross.

"Liiga kiiresti tahetakse rikkaks saada, hüpatakse ühelt töökohalt teisele, kuid nii ei saadagi spetsialistiks," sõnas Ross. Eesti tööpuudus on endiselt suhteliselt suur, sest turul on palju oskamatuid inimesi, lisas ta.

Teisalt ütles Ross, et nende ettevõttel on alates maikuust 4protsendiline majanduskasv, mis näitab, et majandus paraneb. Selle aja jooksul on tööle võetud kaks uut inimest.

Rossi sõnul läheb nii tema ettevõttel kui ka Eestil kõige rohkem vaja müügiinimesi. "Juba selleks, et eksport tõuseks, on vaja tõsiseid müügiinimesi," ütles Ross.

Overalli nõukogu esimees Andres Haamer ütles, et 17protsendiline töötute vähenemine on murranguline, kuid ta kaldub arvama, et ametisse said töötutest kõige asjalikumad.

Haamer rääkis, et tööpuudust ei tohiks üldse olemas olla, sest elatist võib teenida sõna otseses mõttes tänaval. "Ma ei ole märganud, et tööpuudus oleks kuskil, mõnele tööle visatakse ninaga - ega ei taheta ju tänavat pühkida," ütles Haamer.

Haameri sõnul sõltub iga inimese tööl olemine enamasti tema enda töökusest ja tahtmisest. "Asjalikud inimesed, kes tahavad teha tööd ja kellel on ideed, need inimesed ka töö leiavad," lisas Haamer.

Tema teada otsivad paljud ettevõtjad töötajaid, kuid valikuvõimalus on nigel. "Kui mõnes maakonnas otsid inimesi tööle, siis nad ei tule. Tõenäoliselt on neil lihtsam abiraha eest elada ja vahepeal kuskil mõni must ots teha, kui pingutada ja hakata kuskil ametlikult tööle," ütles Haamer.

Autor: Katariina Krjutshkova