Hulljulge maailmaparandaja avalikustab valusat tõde

Küllap on viimased päevad olnud Assange'i jaoks pöörased. Pärast Ameerika diplomaatide salaraportide lekitamist on WikiLeaks saanud karmilt kritiseerida nii USA valitsuselt kui ka arvamusliidritelt, kelle sõnul on veebikülg seadnud ohtu nii riikliku julgeoleku kui ka paljud inimelud. Viimastel päevadel on WikiLeaksi veebikülge tabanud mitu küberrünnakut, eile selle loo valmimise ajal haigutas veebilehel wikileaks.org lihtsalt tühjus.

Kui süüdistusi ja küberrünnakuid on WikiLeaksi hulljulge projekt kogenud oma nelja-aastase tegevuse jooksul ennegi, siis nüüd on juhtunud midagi seniolematut. Kaks Rootsi naist süüdistavad Assange'i vägistamises ja seksuaalses ahistamises, mistõttu Interpol mehe eile rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutas. Assange on öelnud, et need süüdistused on alusetud ja Austraalia võimud on teda hoiatanud, et "selliseid räpaseid võtteid" hakatakse tema vastu WikiLeaksi tegevuse tõttu kasutama.

Ajakiri The New Yorker on kirjeldanud Assange'i mehena, kes rambivalguses mõjub oma hallide juuste, kahvatu naha, jaheda pilgu ja laia otsaesisega "olendina, kes on tulnud inimkonnale varjatud tõde tooma". Teda iseloomustab range olek ja baritonihääl, mida ta kasutab aeglaselt ja valjult. Isekeskis olles on ta aga mõtteisse vajunud ning võib ära unustada argiasjad, nagu lennupileteid broneerida või pesu kuivatist välja võtta.

Ajakiri Time on 39aastase austraallase valinud aasta persooni tiitli kandidaadiks, kutsudes teda "digitaalajastu uut moodi vilepuhujaks". Ingliskeelset väljendit whistleblower kasutatakse rääkides isikutest, kes pööravad avalikkuse mõne riigi, organisatsiooni vm inimgrupi vääritikäitumisele.

Assange sündis 1971. aastal Austraalia kirderannikul asuvas Townswille'i linnas. Ta on ajakirjanduses meenutanud, et tema ema oli abielus teatrijuhiga ja pere elustiil sarnanes rändurite omale: ajaks, mil Assange oli 14aastane, oli pere kolinud 37 korral.

Assange'i vastuvooluujujast ema ei tunnistanud ametlikku haridussüsteemi, Assange sai koduõpet. Teismelisena hakkas ta huvi tundma arvutite vastu ning oskas peagi arvutitesse sisse murda. Seetõttu sattus ta ka politsei huviorbiiti ja talt mõisteti ka korduvalt välja kahjutasusid. Assange ongi enamiku oma elust veetnud arvutiekraani taga, töötades programmeerija ja tarkvarakonsultandina. Teda ärritab, kui teda häkkeriks nimetatakse.

Assange märgib ajakirjale Forbes antud värskes intervjuus, et ka tema praegust tööd WikiLeaksis püüavad mõned ajakirjandusväljaanded nimetata häkkimiseks, selle asemel et pidada seda kirjastamiseks või ajakirjanduseks, mida kaitsevad seadused. Assange'i sõnul on selle põhjuseks ajakirjanike ja publitsistide hirm, et ka neid hakatakse seadustega rohkem pitsitama.

Assange on ajakirjanduse pihta vastutorke teinud, märkides ühes intervjuus irooniliselt, et üks väike aktivistide grupp on suutnud avaldada rohkem salajast informatsiooni kui kogu ülejäänud maailma ajakirjandus kokku.

WikiLeaks sündis, kui Assange õppis Melbourne'i ülikoolis selle kümnendi alguses füüsikat ja jõudis äratundmisele, et inimkonna igapäevane võitlus ei põhine mitte vasak- ja parempoolsuse või usu ja teaduse, vaid indiviidide ja institutsioonide vastandumisel. Sellest mõttest kantuna asutas Assange 2006. aastal WikiLeaksi.

Assange on korduvalt rõhutanud, et nende eesmärk pole mitte dokumentide avalikustamine iseenesest, vaid juhtida tähelepanu ebaõiglusele. "WikiLeaks on loodud, et muuta kapitalism vabamaks ja eetilisemaks," ütles Assange Forbesile. Ta on lubanud peagi avaldada infot Ameerika panganduse kohta, mis võib tema sõnul "tõmmata maha panga või kaks."

Kriitikud ütlevad aga, et organisatsiooni tegevus seab hoolimatult ohtu rahvusliku julgeoleku ja nende inimeste elud, kelle isikud peaksid jääma salajasteks.

Üks, mida WikiLeaksi vastased võivad selle vastu kasutada, on see, et kuigi organisatsioon nõuab riikide ja korporatsioonide läbipaistvust, ei ole ta ise seda mitte. WikiLeaks varjab enda rahastajaid keeruka toetuste süsteemiga, mille üks sammastest on Saksamaal registreeritud Wau Hollandi fond.

Aastas vajab WikiLeaks umbes 2 mln krooni tegutsemiskulude katteks, mis kulub põhiliselt serverite rendi, riistvara ja reisikulude peale. Oma lühikese tegutsemisaja jooksul on veebikülg olnud maas sellevastaste küberrünnakute kõrval ka raha puudumise pärast.

WikiLeaksil ei ole palgatöötajaid ega kontorit, vaid veebilehe keerukat struktuuri aitavad elus hoida sajad vabatahtlikud üle maailma. Enamikul neist on vaid väikesed ülesanded, paar inimest tegelevad sellega täisajaga.

WikiLeaksi serverid paiknevad näiteks Islandil ja Belgias, lõviosa neist aga Rootsi internetiteenuse pakkuja PRQ juures, kes väidetavalt ei kogu oma klientide kohta mingisugust teavet. Rootsi seaduste järgi ei ole võimudel õigust uurida WikiLeaksilt tema andmete päritolu.

Pärast Rootsis talle esitatud süüdistusi ei pea Assange aga Rootsit enam WikiLeaksile turvaliseks. Ta ütles, et nüüdsest on turvaline vaid Islandil ja Šveitsis ja viimases kavatseb ta ise asüüli taotleda. Näis, kas pangasaladuste hoidjana tuntud riik võtab enda kaitsva tiiva alla hulljulge Assange'i, kes on lubanud järgmisena sihikule võtta just pangad.