Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hulljulge maailmaparandaja avalikustab valusat tõde

    Küllap on viimased päevad olnud Assange'i jaoks pöörased. Pärast Ameerika diplomaatide salaraportide lekitamist on WikiLeaks saanud karmilt kritiseerida nii USA valitsuselt kui ka arvamusliidritelt, kelle sõnul on veebikülg seadnud ohtu nii riikliku julgeoleku kui ka paljud inimelud. Viimastel päevadel on WikiLeaksi veebikülge tabanud mitu küberrünnakut, eile selle loo valmimise ajal haigutas veebilehel wikileaks.org lihtsalt tühjus.
    Kui süüdistusi ja küberrünnakuid on WikiLeaksi hulljulge projekt kogenud oma nelja-aastase tegevuse jooksul ennegi, siis nüüd on juhtunud midagi seniolematut. Kaks Rootsi naist süüdistavad Assange'i vägistamises ja seksuaalses ahistamises, mistõttu Interpol mehe eile rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutas. Assange on öelnud, et need süüdistused on alusetud ja Austraalia võimud on teda hoiatanud, et "selliseid räpaseid võtteid" hakatakse tema vastu WikiLeaksi tegevuse tõttu kasutama.
    Ajakiri The New Yorker on kirjeldanud Assange'i mehena, kes rambivalguses mõjub oma hallide juuste, kahvatu naha, jaheda pilgu ja laia otsaesisega "olendina, kes on tulnud inimkonnale varjatud tõde tooma". Teda iseloomustab range olek ja baritonihääl, mida ta kasutab aeglaselt ja valjult. Isekeskis olles on ta aga mõtteisse vajunud ning võib ära unustada argiasjad, nagu lennupileteid broneerida või pesu kuivatist välja võtta.
    Ajakiri Time on 39aastase austraallase valinud aasta persooni tiitli kandidaadiks, kutsudes teda "digitaalajastu uut moodi vilepuhujaks". Ingliskeelset väljendit whistleblower kasutatakse rääkides isikutest, kes pööravad avalikkuse mõne riigi, organisatsiooni vm inimgrupi vääritikäitumisele.
    Assange sündis 1971. aastal Austraalia kirderannikul asuvas Townswille'i linnas. Ta on ajakirjanduses meenutanud, et tema ema oli abielus teatrijuhiga ja pere elustiil sarnanes rändurite omale: ajaks, mil Assange oli 14aastane, oli pere kolinud 37 korral.
    Assange'i vastuvooluujujast ema ei tunnistanud ametlikku haridussüsteemi, Assange sai koduõpet. Teismelisena hakkas ta huvi tundma arvutite vastu ning oskas peagi arvutitesse sisse murda. Seetõttu sattus ta ka politsei huviorbiiti ja talt mõisteti ka korduvalt välja kahjutasusid. Assange ongi enamiku oma elust veetnud arvutiekraani taga, töötades programmeerija ja tarkvarakonsultandina. Teda ärritab, kui teda häkkeriks nimetatakse.
    Assange märgib ajakirjale Forbes antud värskes intervjuus, et ka tema praegust tööd WikiLeaksis püüavad mõned ajakirjandusväljaanded nimetata häkkimiseks, selle asemel et pidada seda kirjastamiseks või ajakirjanduseks, mida kaitsevad seadused. Assange'i sõnul on selle põhjuseks ajakirjanike ja publitsistide hirm, et ka neid hakatakse seadustega rohkem pitsitama.
    Assange on ajakirjanduse pihta vastutorke teinud, märkides ühes intervjuus irooniliselt, et üks väike aktivistide grupp on suutnud avaldada rohkem salajast informatsiooni kui kogu ülejäänud maailma ajakirjandus kokku.
    WikiLeaks sündis, kui Assange õppis Melbourne'i ülikoolis selle kümnendi alguses füüsikat ja jõudis äratundmisele, et inimkonna igapäevane võitlus ei põhine mitte vasak- ja parempoolsuse või usu ja teaduse, vaid indiviidide ja institutsioonide vastandumisel. Sellest mõttest kantuna asutas Assange 2006. aastal WikiLeaksi.
    Assange on korduvalt rõhutanud, et nende eesmärk pole mitte dokumentide avalikustamine iseenesest, vaid juhtida tähelepanu ebaõiglusele. "WikiLeaks on loodud, et muuta kapitalism vabamaks ja eetilisemaks," ütles Assange Forbesile. Ta on lubanud peagi avaldada infot Ameerika panganduse kohta, mis võib tema sõnul "tõmmata maha panga või kaks."
    Kriitikud ütlevad aga, et organisatsiooni tegevus seab hoolimatult ohtu rahvusliku julgeoleku ja nende inimeste elud, kelle isikud peaksid jääma salajasteks.
    Üks, mida WikiLeaksi vastased võivad selle vastu kasutada, on see, et kuigi organisatsioon nõuab riikide ja korporatsioonide läbipaistvust, ei ole ta ise seda mitte. WikiLeaks varjab enda rahastajaid keeruka toetuste süsteemiga, mille üks sammastest on Saksamaal registreeritud Wau Hollandi fond.
    Aastas vajab WikiLeaks umbes 2 mln krooni tegutsemiskulude katteks, mis kulub põhiliselt serverite rendi, riistvara ja reisikulude peale. Oma lühikese tegutsemisaja jooksul on veebikülg olnud maas sellevastaste küberrünnakute kõrval ka raha puudumise pärast.
    WikiLeaksil ei ole palgatöötajaid ega kontorit, vaid veebilehe keerukat struktuuri aitavad elus hoida sajad vabatahtlikud üle maailma. Enamikul neist on vaid väikesed ülesanded, paar inimest tegelevad sellega täisajaga.
    WikiLeaksi serverid paiknevad näiteks Islandil ja Belgias, lõviosa neist aga Rootsi internetiteenuse pakkuja PRQ juures, kes väidetavalt ei kogu oma klientide kohta mingisugust teavet. Rootsi seaduste järgi ei ole võimudel õigust uurida WikiLeaksilt tema andmete päritolu.
    Pärast Rootsis talle esitatud süüdistusi ei pea Assange aga Rootsit enam WikiLeaksile turvaliseks. Ta ütles, et nüüdsest on turvaline vaid Islandil ja Šveitsis ja viimases kavatseb ta ise asüüli taotleda. Näis, kas pangasaladuste hoidjana tuntud riik võtab enda kaitsva tiiva alla hulljulge Assange'i, kes on lubanud järgmisena sihikule võtta just pangad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.