Puudulik seadus toppab komisjonis

Miks selline piir? See, et riigikogu liige suunduks näiteks mõnel Vahemere saarel paiknevasse villasse neljaks kuuks ühe aasta vältel puhkama, ei tundu kuigi tõenäoline.

"Mida te nüüd tahate mulle seletada? Te võite arvata, mida te tahate. Teil on vabadus arvata lõpmatuseni," teatas Lang eile telefonis. Tema sõnul tuleb kuskile panna piir ja ministeeriumi arvates oli see just neli kuud, kuna nad pidasid seda mõistlikuks. "Kas seal on kolm ja pool, kolm või neli kuud - see on poliitilise otsuse küsimus, me ei ole selles jäigad," ütles ta. "Kuskile tuleb see piir panna. Või te tahate, et tuleb deklaratsiooni kirjutada ka kõik hotellid?" lisas Lang küsimuse vormis.

Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni juht Jaanus Marrandi rääkis samuti hotellidest, aga olulise vahega - kui see on saadud hüvena. "Uue seaduse kohaselt oleks tasuta saadud hüve vaja deklareerida. Küsimus on selles, kui pikk peab olema see aeg, mil seda kasutatakse. Siin peaks võib-olla ka mingid rahalised piirmäärad olema," arutles ta. Näiteks on Marrandi sõnul praeguse seaduse juures tarvis jooksvatest muutustest oma varanduslikus seisus teada anda siis, kui see ületab 100 000 krooni piiri. "Sa võid neli kuud mingit jalgratast kasutada. Teisest küljest sa võid elada nädala aega viietärnihotellis ja sul on see 100 000 läinud," sõnas ta. Seega toetas Marrandi ka uue seaduse valguses pigem rahalise piiri seadmist.

Uue korruptsioonivastase seaduse eelnõu kiitis valitsus heaks ja saatis riigikogusse juba mullu mais. Eelnõu esimene lugemine toimus eelmise aasta septembris. Pärast seda on olnud vaikus. "Väga levinud praktika on see, et mingi eelnõu lastakse läbi esimeselt lugemiselt ja siis pannakse see, nagu parlamendi töökeeles öeldakse, komisjoni radiaatori taha," ütles sotside ridadesse kuuluv ja sama seadust menetleva riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Hannes Rumm. Tema sõnul ei ole see ainuke eelnõu, mis on justiitsministeeriumist ambitsioonikalt välja tulnud, ent siis toppama pandud.

Rummu sõnul on võimalus korruptsioonivastase seaduse uus versioon vastu võtta praeguse riigikogu koosseisuga maha magatud. "Kindlasti peaks seda väga tõsiselt arutama, aga ma kardan, et nüüd on aeg käest lastud. Parlamendi tööaja lõpus enam ülepeakaela vastu võttes midagi mõistlikku ei saavuta," märkis ta. Seejuures tõi Rumm välja, et opositsioonierakondade taha asi pidama ei ole jäänud. "Kui ei ole kahel fraktsioonil eriarvamusi ehk kui ei ole IRLil ja Reformierakonnal eriarvamusi, siis teised fraktsioonid ei saa kunagi pidurda seaduseelnõu käiku. Nüüd on mugav käsi laiutada ja öelda, et kuhu me ikka tõttame," lisas Rumm.

Reformierakondlasest põhiseaduskomisjoni juht Väino Linde just fraktsioonide lahkarvamustele seaduse vastuvõtmise toppamisel aga viitab. "Fraktsioonidel olid eri arvamused eri sätete kohta ja seetõttu me seda praegu edasi ei menetlenud," ütles ta. Eri arvamused on puudutanud eelkõige deklaratsiooni täitjate hulka, mida on eelnõu järgi plaanis vähendada.

Riigikogu liige Jaanus Rahumägi ütles eile pärast aruandmist nn korruptsiooni-komisjonile, et tema ühtegi seadust rikkunud ei ole.

Samas märkis ta, et tegi koostöös advokaatide ja komisjoni ametnikega oma deklaratsiooni siiski ühe täienduse - nimelt osaleb ta ühingus, mille ülesandeks prügivedu kaheksa maja tarbeks tema elukohas.