“Üldjuhul on kriisist väljumine olnud edukam nendes riikides, kus valitsused on hoidnud riigivõla kontrolli all ja eelarvedefitsiidi väikese,” rääkis ning lisas, et tipus on Luksemburg, Rootsi, Austria ja Eesti.

Kõige olulisemaks saavutuseks viimase nelja aasta jooksul peab Ansip Eesti liitumist eurotsooniga. “See toob kaasa stabiilsuse, mis ükskord ometi lõpetab asjatundmatud ja lausa pahatahtlikud spekulatsioonid krooni devalveerimise teemal,” rääkis ta.

Lisaks eurole on Ansipi sõnul olulina ka fakt, et detsembri alguses võtsid Euroopa Liidu siseministrid vastu poliitilise otsuse, et Eestisse luuakse IT-agentuuri peakorter. “See on oluline samm, mis tugevdab Eesti IT-võimekust ja võimaldab ülejäänud Euroopal kasu saada meie teadmistest selles valdkonnas,” rääkis peaminister.

Ansip peab kogu Euroopale väga oluliseks ka eelmisel ja üle-eelmisel aastal saavutatud kokkuleppeid kliima- ja energiapoliitikas. Tema kinnitusel on ühtse Euroopa Liidu energiaturu loomine on Eesti energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamiseks ülioluline.  “Pärast Eestit ja Soomet ühendava teise elektrisilla rajamist ei ole Eesti enam energeetiline saar Euroopa Liidus. Ühine energiaturg Põhjamaadega, millega lähitulevikus liituvad ka Läti ja Leedu, loob tarbijatele pikemas perspektiivis soodsa turu, mis tagab taskukohase elektrihinna,” kinnitas ta.