Eesti vastu Poola soovile muuta ELi eelarvereegleid

Uus süsteem peaks tulevikus välistama erapensionifondide varade taasriigistamise, nagu seda plaanib teha oma eelarveaukude täitmiseks Ungari. Lisaks Poolale ja Ungarile võitlesid leppe eest ka Leedu, Läti, Rootsi, Tšehhi, Rumeenia, Slovakkia ja Bulgaaria.

Eesti on plaanile vastu, sest nagu ütles rahandusminister Jürgen Ligi, ei kergenda pensionireform riigi maksevõimet. Riigid, kelle eelarve puudujääk on viis, seitse ja rohkem protsenti SKPst, tahaksid veel suuremasse miinusesse minna, sellega Euroopa Komisjon kindlasti ei nõustu, märkis ta.

Ligi sõnul tuleks pigem vaadata riigi võlakoormust ja võtta arvesse faktilist olukorda. „Ei ole nii, et osad teevad oma reformid ära võimaluste piires ja teised teevad võlgu. Peame üle elama ikkagi järgmised kaks ja ka kakskümmend aastat,“ ütles ta.

Eesti rahandusministri sõnul seisis Poola idee eest ainukesena lõpuni, samal ajal kui teised toetajad lihtsalt pöialt hoidsid. Ligi usub, et „kui korralikumad riigid“, sealhulgas Eesti, „ikka kõvasti sõna võtavad“, siis leppest ikkagi asja ei saa.„Meie positsioon on igal juhul see, et reformide tegemisega ei saa minna suuremasse miinusesse,“ kinnitas ta. „Selle idee vastu sõditakse ja meie oleme kindlasti nende sõdijate poolel,“ märkis Eesti rahandusminister.

Poola kohalt kaoks trahvikirves  Lepe on hetkel eriti aktuaalne Poolale, kus eelarve puudujääk on sel aastal 7,9 protsenti SKPst ja kus riigivõlg ulatub 55 protsendini SKPst (ELi piirid on 3% puudujääki ja 60% võlga). See on suur saavutus, kommenteeris Poola aserahandusminister Ludwik Kotecki kokkuleppele jõudmist Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barrosoga.

Poola puhul lisab praegune süsteem riigi eelarvepuudujäägile 2,5% ning riigivõlale 2%. „Euroopa Komisjoni nõusolek võtta arvesse erapensionide kulusid eelarvedefitsiidi ja riigivõla hindamisel välistab ohu, et Poola võlg ületab seadusliku 55 protsendi piiri SKPst,“ kinnitas Poola peaministri majandusnõunik Jan Krzysztof Bielecki.

Tema hinnangul on Euroopa Komisjoni otsusel „ilmne ja otsene mõju“ Poola võlakoormale, ning ühtlasi kaob oht, et rakenduvad Euroopa Liidu sanktsioonid, kui 55protsendine võlapiir on ületatud.

Bielecki hoiatas siiski, et lahendus ei vähenda riigi laenuvajadust ning et reaalseid pensionikulusid tuleb siiski kärpida.

„See annab valitsusele võimaluse ümber defineerida riigivõlg, ilma et turud muutuksid närviliseks,“ ütles Bloombergile Citigroupi peaökonomist Varssavis Piotr Kalisz. „Madalamad pensionikulud teevad ühtlasi lihtsamaks ülemineku eurole, isegi kui Poola selle peale hetkel ei mõtle,“ lisas ta.

Kas liikmesriigid Poola igatsetud plaani heaks kiidavad või tagasi lükkavad, selgub järgmisel ELi rahandus- ja majandusministrite kohtumisel Ecofinil, mis toimub kõige varem järgmise aasta algul.

Ungari sai hoiatuseksErinevalt mitmetest teistest võlakoorma all ägavatest Euroopa riikidest otsustas Ungari valitsus vähendada eelarve puudujääki mitte väljaminekute kärpimise teel, vaid sissetulekute suurendamise abil.

Muuhulgas otsustas Ungari – neil on Poolaga sarnane pensionisüsteem – kanda eelarvedefitsiidi lappimiseks ja võlakoorma vähendamiseks rohkem kui kümme miljardit eurot erapensionide süsteemist tagasi riiklikku. Ilma selle sammuta laiutanuks pensionisüsteemis 3,2 miljardi euro suurune auk.Valitsus on seadnud maksumaksjale riiklikku süsteemi tagasikolimise tähtajaks jaanuari lõpu. Erapensionisse investeerinud nimetasid valitsuse käitumist väljapressimiseks ja avalikuks riigistamise katseks.

Ka valitsuse lubadus tõsta riiklikku pensioni 4,4% ei näi erainvestorist maksumaksjat lohutavat – erapensionifondid on lubanud kaevata valitsuse otsuse edasi Euroopa Liidu kohtutesse.

Osa erapensionifondide varadest on lubanud riiklikku pensionisüsteemi üle kanda ka Bulgaaria. „Ungari otsus oli tõsine hoiatus,“ ütles Bank Pekao vanemökonomist Varssavis Marcin Mrowiec Bloombergile. „Komisjon sai tõenäoliselt aru, et praegused reeglid on olnud riikidele, kes reformisid oma pensionisüsteemid, vägagi heidutavad, ja veelgi heidutavamad neile, kes ei ole seda veel proovinud,“ lisas ta.

Euroopa Komisjon on soovitanud liikmesriikidel investeerida osa pensionimaksetest erafondidesse, kuna  pensionäride hulk üha suureneb ja töötajate hulk väheneb. Seetõttu pole vana tüüpi pensionisüsteem, kus pensioni maksab vahetult kinni töötav elanikkond, enam jätkusuutlik.

Tasub teada* Poola suutis Euroopa Komisjonilt välja kaubelda kokkuleppe, mille kohaselt võetaks riigi eelarve puudujäägi ja võla arvutamisel arvesse erapensionide süsteemiga seotud kulud. Leppest tulenevad uued reeglid kehtivad jõustumisel kõigi ELi liikmesriikide jaoks.

* Põhimõtted, kuidas kaasata pensionireformiga seotud kulud euroliidu poolt riigi finantsseisule antavasse hinnangusse, pandaks paika omaette töögrupis ja kirjutataks sisse stabiilsus- ja kasvupakti finantsreeglistikku.* Uued reeglid ei hõlmaks muutusi ELi statistikas ega vähendaks praeguseid riikide võlakoormale või eelarve puudujäägile kehtestatud piire. Mehhanism ei muudaks ka ametlikku statistikat, mida koostab Eurostat.

Autor: Katri Soe-Surén, Silvia Kruusmaa