Eesti vastu Poola soovile muuta ELi eelarvereegleid

Uus süsteem peaks tulevikus välistama erapensionifondide varade taasriigistamise, nagu seda plaanib teha oma eelarveaukude täitmiseks Ungari. Lisaks Poolale ja Ungarile võitlesid leppe eest ka Leedu, Läti, Rootsi, Tšehhi, Rumeenia, Slovakkia ja Bulgaaria.

Eesti on plaanile vastu, sest nagu ütles rahandusminister Jürgen Ligi, ei kergenda pensionireform riigi maksevõimet. Riigid, kelle eelarve puudujääk on viis, seitse ja rohkem protsenti SKPst, tahaksid veel suuremasse miinusesse minna, sellega Euroopa Komisjon kindlasti ei nõustu, märkis ta.

Tema hinnangul on Euroopa Komisjoni otsusel „ilmne ja otsene mõju“ Poola võlakoormale, ning ühtlasi kaob oht, et rakenduvad Euroopa Liidu sanktsioonid, kui 55protsendine võlapiir on ületatud.

Bielecki hoiatas siiski, et lahendus ei vähenda riigi laenuvajadust ning et reaalseid pensionikulusid tuleb siiski kärpida.

„See annab valitsusele võimaluse ümber defineerida riigivõlg, ilma et turud muutuksid närviliseks,“ ütles Bloombergile Citigroupi peaökonomist Varssavis Piotr Kalisz. „Madalamad pensionikulud teevad ühtlasi lihtsamaks ülemineku eurole, isegi kui Poola selle peale hetkel ei mõtle,“ lisas ta.

Kas liikmesriigid Poola igatsetud plaani heaks kiidavad või tagasi lükkavad, selgub järgmisel ELi rahandus- ja majandusministrite kohtumisel Ecofinil, mis toimub kõige varem järgmise aasta algul.

Ungari sai hoiatuseksErinevalt mitmetest teistest võlakoorma all ägavatest Euroopa riikidest otsustas Ungari valitsus vähendada eelarve puudujääki mitte väljaminekute kärpimise teel, vaid sissetulekute suurendamise abil.

Muuhulgas otsustas Ungari – neil on Poolaga sarnane pensionisüsteem – kanda eelarvedefitsiidi lappimiseks ja võlakoorma vähendamiseks rohkem kui kümme miljardit eurot erapensionide süsteemist tagasi riiklikku. Ilma selle sammuta laiutanuks pensionisüsteemis 3,2 miljardi euro suurune auk.Valitsus on seadnud maksumaksjale riiklikku süsteemi tagasikolimise tähtajaks jaanuari lõpu. Erapensionisse investeerinud nimetasid valitsuse käitumist väljapressimiseks ja avalikuks riigistamise katseks.

Ka valitsuse lubadus tõsta riiklikku pensioni 4,4% ei näi erainvestorist maksumaksjat lohutavat – erapensionifondid on lubanud kaevata valitsuse otsuse edasi Euroopa Liidu kohtutesse.

Osa erapensionifondide varadest on lubanud riiklikku pensionisüsteemi üle kanda ka Bulgaaria. „Ungari otsus oli tõsine hoiatus,“ ütles Bank Pekao vanemökonomist Varssavis Marcin Mrowiec Bloombergile. „Komisjon sai tõenäoliselt aru, et praegused reeglid on olnud riikidele, kes reformisid oma pensionisüsteemid, vägagi heidutavad, ja veelgi heidutavamad neile, kes ei ole seda veel proovinud,“ lisas ta.

Euroopa Komisjon on soovitanud liikmesriikidel investeerida osa pensionimaksetest erafondidesse, kuna  pensionäride hulk üha suureneb ja töötajate hulk väheneb. Seetõttu pole vana tüüpi pensionisüsteem, kus pensioni maksab vahetult kinni töötav elanikkond, enam jätkusuutlik.

Tasub teada* Poola suutis Euroopa Komisjonilt välja kaubelda kokkuleppe, mille kohaselt võetaks riigi eelarve puudujäägi ja võla arvutamisel arvesse erapensionide süsteemiga seotud kulud. Leppest tulenevad uued reeglid kehtivad jõustumisel kõigi ELi liikmesriikide jaoks.

* Põhimõtted, kuidas kaasata pensionireformiga seotud kulud euroliidu poolt riigi finantsseisule antavasse hinnangusse, pandaks paika omaette töögrupis ja kirjutataks sisse stabiilsus- ja kasvupakti finantsreeglistikku.* Uued reeglid ei hõlmaks muutusi ELi statistikas ega vähendaks praeguseid riikide võlakoormale või eelarve puudujäägile kehtestatud piire. Mehhanism ei muudaks ka ametlikku statistikat, mida koostab Eurostat.

Autor: Katri Soe-Surén, Silvia Kruusmaa