Balti juhte ei premeerita

„Tulemused ei ole sellised, mis õigustaks tulemuspalkade maksmist,“ ütles lehele Swedbanki infodirektor Thomas Backteman. Samas ei ole Rootsis tänavu juba karmistunud ja tulevast aastast veelgi karmistuvad boonuste maksmise reeglid Swedbanki tütarpankadesse Balti riikides, Venemaal ja Ukrainas veel laienenud. „Need riigid lülitatakse süsteemi lähiaastatel,“ ütles Backteman.

Kokku on Swedbank kolme kvartali jooksul boonusteks kõrvale pannud 300 miljonit Rootsi krooni (519 mln Eesti krooni) võrreldes 604 miljoni Rootsi krooniga mullu samal perioodil. Suur boonus jäi mullu siiski välja maksmata ka panga Rootsi haru töötajatele, kirjutas DI.

SEB praegu oma boonuste maksmise plaane ei avalikusta. „Alles siis, kui aasta on läbi ja me näeme, kuidas läks, selgub ka tulemustasude maksmine,“ ütles SEB infojuht Viveka Hirdman-Ryrberg.

Mullu moodustasid tulemustasud 5% SEB personalikuludest. Aastatel 2004-2008 moodustasid boonused personalikuludest 13-20%.

Nordeas on esimese kolme kvartali jooksul boonusteks kõrvale pandud 193 miljonit eurot (3 mld krooni) võrreldes 245 miljoni euroga mullu samal ajal. Ehkki pangal on läinud hästi, on boonuste vähendamine tingitud laiemalt boonuste ümber puhkenud poleemikast, nendib panga infojuht.

Svenska Handelsbankenis on tänavu kolme kvartaliga boonusteks kõrvale pandud 173 miljonit Rootsi krooni (300 miljonit Eesti krooni) võrreldes 335 miljoni Rootsi krooniga mullu samal ajal.

Mujal Euroopas on pilt üsna sarnane. Suurtes pankades on boonused vähenenud 20-30%, kirjutab Financial Times. Ka Wall Streetil on ees kitsimad ajad – New York Times kirjutab, et mitmed firmad ei kavatse tänavu üldse boonuseid maksta.

Rootsi finantsinspektsiooni poolt aasta algusest kehtestatud karmim boonuste maksmise kord karmistub tulevast aastast veelgi. Seni on uued nõudmised olnud soovituslikud, tuleva aasta märtsist muutuvad need kohustuslikuks. Uute nõudmiste järgi tuleb suuremates firmades näiteks vähemalt pool tegevjuhtkonna boonustest välja maksta aktsiates.