Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Juba ta tuleb!

    Viimased päevad krooni seltsis on käes, uue aastaga koos algab ka uue raha ajastu. Kauaoodatud euro saabumiseks käivad viimased palavikulised ettevalmistused.

    Jõulurahu nautimise ja uusaastapidustuste vahepalaks tuleb ettevõtjail pead murda viimaste üleminekuga seotud askelduste pärast: süsteemid ja andmebaasid peavad saama ühitatud, müügipersonal koolitusel viimase lihvi ning sularaha turvaliselt transporditud.
    Prisma Peremarketi IT-juht Robert Viira sõnas, et lisaks süsteemide eurovalmidusse viimisele on kulutusi tehtud just koolitusteks ja materjalide ettevalmistamiseks.
    "Esimestel päevadel võib klienditeenindus aeglasem olla. Kassiirid kontrollivad iga oma liigutuse üle, vastutus ja eksimuse hind on päris suur," räägib Viira. "Eks ka klientide seas võib hindade kahes valuutas näitamine ja arveldamine esialgu segadust tekitada, kõik see nõuab süvenemist."
    Üleminekuaeg keerulineKa Kaubamaja müügi- ja turundusdirektor Enn Parel peab kahe valuuta paralleelkäibe perioodi keeruliseks. "Oletame, et inimene tahab osa maksta eurodes, osa kroonides, osa kaardiga, osa äkki isegi kinkekaardiga. Sel puhul võib küll minna tavapärasest pisut kauem aega," nendib ta.
    Võimalike üleminekuaja segadust ära kasutavate valerahapakkujate vastu soetati kõikidesse kassadesse valeraha avastamise aparaadid. "Ei taha kogu seda koormat vaid teenindajate õlule panna," sõnab Parel.
    Mehe kinnitusel on praeguseks tehtud nii füüsilised kui ka tarkvaralised ettevalmistused ja müügipersonali koolitused: "Enamasti korraldasime need sisekoolitustena, et oldaks kursis erinevate nominaalide ja turvaelementidega."
    IT-valdkond tähelepanu allPareli kinnitusel peaks kõik siiski minema ladusalt: "Meil erilisi muresid euro tulekuga seoses pole. 1. jaanuaril käivitub meil lisaks uus majandustarkvara programm, sellega on eurost rohkemgi tööd. Just seepärast oleme 1. jaanuaril ka erandkorras suletud."
    Valio finants- ja IT-direktor Maido Solovjov usub, et ettevõtete jaoks on suuremad probleemid tõenäoliselt ikkagi seotud IT valdkonnaga. "Pean silmas eelkõige arveldamise, aruandluse ja raporteerimisega seonduvaid ümberkorraldusi," täpsustab Solovjov. "Ise oleme teinud muudatusi IT-süsteemides, testinud neid ja koolitanud töötajaid. Kokku on see maksma läinud ca 0,3 miljonit krooni," lisab ta.
    Ent kas euro täidab oma loodetud rolli majanduse elavdaja ja stabiliseerijana? "Arvame, et lühiajaliselt midagi oluliselt ei muutu. Pigem võib mõneks ajaks majandus n-ö koomasse langeda ja sisenõudlus väheneda. Inimesed ei julge kulutada, sest kohe on raske vääringutest aru saada ja näha, mis on kallis ja mis on odav," arutleb Solovjov. "Arvatavasti hakatakse veelgi hoolikamalt jälgima kollaseid hinnasilte. Pikemas perspektiivis euro kindlasti stabiliseerib Eesti majandust tervikuna ja loob investoritele kindlustunde."
    12.07 sel aastal võeti vastu lõplik otsus, et Eesti läheb üle eurole alates 1. jaanuarist 2011. Meist saab 17. Euroopa Liidu liikmesriik, kus võetakse kasutusele ühisraha euro. Viimasena võttis euro kasutusele Slovakkia (1. jaanuaril 2009) ning aasta enne teda Malta ja Küpros.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tarmo Ulla: põnts vanemate rahakotile, pidur tuleviku Eestile
Vajame häid ideid, et ajutine lisasurve vanemate rahakotile ei kanduks edasi laste unistustele ega kitsendaks nende tulevikuvalikuid, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Vajame häid ideid, et ajutine lisasurve vanemate rahakotile ei kanduks edasi laste unistustele ega kitsendaks nende tulevikuvalikuid, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Apranga käive on aastaga veerandi võrra kasvanud
Leedu rõivatootja Apranga grupi jaemüügikäive ulatus novembris 27,9 miljoni euroni ning on võrreldes 2021. aasta novembriga kasvanud 28,7%.
Leedu rõivatootja Apranga grupi jaemüügikäive ulatus novembris 27,9 miljoni euroni ning on võrreldes 2021. aasta novembriga kasvanud 28,7%.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Trükitööstuse analüüs: pakenditootjad kriisidest puutumata, teised otsivad uusi võimalusi
Trükikodade müügitulu taastus mullu küll osaliselt koroonakriisist, kuid jäi siiski aastate 2017–2018 tasemele. Pakenditootjate müügitulu kasvab seevastu pidevalt ega ole kriisidest seni suuremalt pihta saanud, kirjutas ülevaates Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu arendusnõunik Kati Rostfeldt.
Trükikodade müügitulu taastus mullu küll osaliselt koroonakriisist, kuid jäi siiski aastate 2017–2018 tasemele. Pakenditootjate müügitulu kasvab seevastu pidevalt ega ole kriisidest seni suuremalt pihta saanud, kirjutas ülevaates Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu arendusnõunik Kati Rostfeldt.

Olulisemad lood

Rail Balticu ja neljarajaliste maanteede jaoks on vaja massiliselt uusi karjääre
Rohkem kui 10 miljonit kuupmeetrit ehitusmaavarasid läheb lähiaastatel vaja rohkem kui praegu, kruusa, liiva ja paekivi aga napib.
Rohkem kui 10 miljonit kuupmeetrit ehitusmaavarasid läheb lähiaastatel vaja rohkem kui praegu, kruusa, liiva ja paekivi aga napib.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.