Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti võib globaalsest maksutõusust võita
Kui eelarve tasakaalus hoida suutnud Eesti loobib globaalse maksutõusuga kaasa minemast, kujuneb siinne maksukeskkond tugevaks eeliseks, leiab invetseerimisnõustaja Kristjan Lepik.
Lepik nimetab veebilehel tarkinvestor.ee 10 riski seas ka globaalset maksutõusu, mis on otseselt aastatel 2009-2010 rakendatud riiklike abipakettide tagajärg.
Neil aastail kosutas enamik maailma riikidest erinevate abiprogrammidega majandust, lisaks panid õla alla keskpangad. "See on toonud ka ulatusliku kosumise maailma majanduses, kuid see ei ole orgaaniline kasv, vaid riikliku toega kasv. Ning sellel kasvul on oma hind," põhjendab Lepik.
Näitena toob Lepik USA, mille riiklike tugiprogrammidega kaasnes kulude mahu säilitamine pea varasemal tasemel, kuna riigieelarve kärped oleks majandust jahutanud. See on riigieelarve sügavasse miinusesse viinud ja on selge, et millalgi on vaja kulusid vähendada või tulusid tõsta.
"Kuidas on läinud samal ajal maailma ettevõtetel? Kriisist väljatulek on olnud ülimalt tempokas. Kui 2009. aastal oli USA S&P 500 EPS (kasum aktsia kohta) 56 dollarit, siis 2011. aastal oodatakse juba 96 dollari suurust kasumit," lisab Lepik. "Riigi toel on ettevõtted väga kiiresti kasumlikkust suutnud taastada."
Lepik jätkab järeldusega, et kui riikidel on 2009-2010 läinud päris halvasti ja ettevõtetel samal ajal päris hästi, paistab üsna vältimatu, et riigid hakkavad kõrgemate maksudena abiraha tagasi küsima.
"Eesti positsioon on siin päris huvitav - me oleme eelarve suutnud üsna tasakaalus hoida ning seetõttu ei ole Eestis sarnast maksutõusu vaja. Arvestades, et ettevõtetel onüha kergem üle riigipiiride liikuda, võib stabiilne maksukeskkond kujuneda Eesti üheks tugevaks eeliseks," märgib ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.