Tallinna börs ootab kosilasi

Kui kõrvale jätta Premia Foodsi aktsiate avalik esmaemissioon läinud aasta maikuus, siis n-ö IPO maastikul on tükk aega valitsenud suur vaikus. 2005. aastal nägime kolme esmaemissiooni (sh Tallinna Vesi ja Tallink Grupp), misjärel tulid aastatel 2006 ja 2007 börsile veel neli ettevõtet. Ja paraku pärast Arco Vara IPOt 2007. aasta juunis pole me saanud uusi ettevõtteid Tallinna börsil tervitada.

Majandus- ja finantskriisi aastatel vähenes pea kõikjal maailmas IPOde maht, mis on ka täiesti loomulik, sest rasketel aegadel pole firmadel kasulik börsile trügida. Nüüd, majanduse paranedes ja olukorras, kus Eesti on nii eurotsooni kui OECD liige, on tekkimas täiesti õigustatud lootus, et suurem hulk raha hakkab taas leidma tee börsile ja koos rahaga tulevad ka ettevõtted.

LHV Investeerimispanganduse juhi Erki Kerti sõnul näeb LHV, et majanduskeskkond on IPOsid soosiv ning Baltikum kerkib taaskord järjest enam rahvusvaheliste investorite radariekraanile. „Soodsale keskkonnale aitab kaasa nii paranev makrokliima, kasvav investorite kindlustunne kui ka euro kasutuselevõtt,“ lisas Kert.

„Suure pildi osas arvame, et Eesti majandus on faasis, kus eksisteerib ettevõtete valmisolek uut kapitali kaasata ja investorite soov selles osaleda ning seetõttu oleme uute avalike pakkumise kaudu kapitali kaasavate ettevõtete osas järgmise 12-18 kuu perspektiivis optimistlikud,“ arvas Swedbank Marketsi juht Allan Marnot.

Nasdaq OMX Tallinna juhatuse esimees Andrus Alber leiab, et kasvav IPOde maht maailmas võiks muu maailma eeskujul kasvada ka Eestis. „Börsile tulekuks on praegu kindlasti hea aeg, sest üldine meelsus on selgelt positiivne nii Eestis kui Euroopas laiemalt. Eelmise aasta viimases kavartalis toimus Euroopas üle 120 IPO kaasates kokku üle 10 miljardit eurot, mis on viimase paari aasta parim kvartaalne tulemus,“ ütles Alber. „Vaadates Eesti majanduse kohta viimasel ajal välismeedias kirjutatud positiivseid kajastusi ning suurenenud aktiivsust meie börsil on selge, et uued Eesti ettevõtted on investorite poolt börsile vägagi oodatud.“

Ta lisab, et Eesti börsiettevõtete turuväärtus moodustab ca 12% SKPst, samas kui näiteks Põhjanaabrite juures on sama suhtarv 80% kuni 90% juures. „Seega võiks ka meie enda majanduse suurust arvestades olla meil palju rohkem börsiettevõtteid, et arenguks vajaliku kapitali kaasamise esimene, teine ja kolmas eelistus ei oleks vaid laen,“ arvas Alber.

Aga keda võiks siis Tallinna börsi uuteks kosilasteks pidada? Teame, et paljud suured ettevõtted (Eesti Telekom, Hansapank, Norma, Kalev) on börsil olnud ja nüüdseks lahkunud ja börs esindab hetkel vaid väikest osa Eesti majandusest. Seetõttu oodataksegi just suurte firmade lisandumist, mis aitaks tõsta likviidsust ja suurendada kauplemismahte.

"Potentsiaalsete IPO kandidaatide hindamisel on eelkõige investorite seisukohalt tähtis piisavalt suur IPO maht, noteeritava ettevõtte tegevuse läbipaistvus ning mõistlik kaasatava kapitali investeerimiskava,“ ütles Swedbanki ettevõtete rahanduse üksuse juht Imre Visse. „Jaeinvestoritele sobiksid kindlasti praeguses turuolukorras IPO kandidaadina kõige paremini laiemale üldsusele tuntud ning tugevate finantsidega riigiettevõtted.“

„Rääkides sellest, milliste ettevõtete lisandumine tooks enim juurde uusi investoreid, ei olegi niivõrd oluline see, millisest konkreetsest majandussektorist lisanduvad ettevõtted tulevad, vaid hoopis see, et lisanduvad ettevõtted oleksid piisavalt suured ning vabalt kaubeldavate aktsiate arv piisav, et välisinvestorites huvi äratada,“ kinnitas Kert firmade aktsiakapitali suuruse olulisust.

Vaadates Eestis tegutsevad küllaltki börsiküpseid ettevõtteid, siis esmapilgul tundub, et paari aastaga võiks kahekordistada Tallinna börsil noteeritud ettevõtete arvu. Siin vaid mõned reaalsemad kandidaadid – BLRT, Eesti Energia, Silmet, Webmedia, Eesti Loto, Eesti Post, RMK, Estonian Air, Tallinna Sadam. Nimetatutest üle poole on suured riigiettevõtted, mida ka Visse hinnangul Tallinna börs vajaks, sest nende nimi ja tegevus on kodumaisele investoritele teada-tuntud ning kindlasti on teatud usaldus nende vastu olemas.

Ilmselt enim sära börsile suudaks tuua BLRT ja Eesti Energia, sest lisaks tugevale brändile on firmad Eesti mõistes väga suure omakapitali turuväärtusega. GILD Corporate Finance’i andmeil on näiteks Eesti Energia omakapitali turuväärtus 18,62 miljardit krooni. Sedavõrd suur ettevõte börsil püüaks ka juba tõsisemate välisinvestorite pilke. Paraku lõi valitsuskabinet eelmise aasta kevadel Eesti Energia IPO protsessile pidurid peale ning esialgu ei ole näha, millal IPO-rong võiks taas liikuma hakata.

Veidi teised lood on BLRT-ga, mis võiks samuti enda suurusega välisinvestoreid peibutada, sest juba 5% aktsiate omanik pääseb Eesti 500 rikkama inimese hulka. Võimalikku IPOt takistab hetkel firma juhtide vahel toimuv äge tüli, kus erinevad osapooled üritavad saavutada kontrolli firma üle. BLRT juht Fjodor Berman on plaaninud ka BLRT börsile viimist, aga kuna pankade laenukraanid on kontsernile olnud pidevalt avatud, siis on ta sellest sammust seni hoidunud. Teine börsist hoidumise põhjus võib olla Bermani kartus kaotada domineeriv positsioon kontsernis.

„Börsile tulek on aga lõpuks ikkagi ettevõttesisene otsus, ettevõte ja selle juhtkond peab ise läbi mõtlema, milleks börsile tullakse, peab tahtma tulla, omama arenguvisiooni  jne. Seetõttu peab ka börsiküpsus olema ettevõtte sisemine soov ja veendumus - väljast on seda keeruline hinnata,“ sõnastas Alber IPO läbiviimise tagamaa.

Autor: Fredy-Edwin Esse, California, Kaisa Gabral