100 000 eurot, mis peaks tõkestama kütusepettused

Riigikogus ringleb seaduseelnõu, mille järgi peaks kütusemüüjatel varsti olema 100 000eurone käibemaksutagatis. Summa peaks tagama, et ettevõte maksab käibemaksu ka tegelikult, mitte ei lõpeta kolme kuu pärast tegevust, jättes riigi maksudest ilma. Uuenduse eesmärk on eelkõige lõpetada viimased kolm aastat levinud käibemaksust kõrvalehiilimise petuskeemid.

Väikeste kütusemüüjate vastuseis. "Kindlasti oleme vastu," ütles kütusemüügifirma Hepa OÜ omanik Helmet Palm.

Uue nõude vastu on protestinud teisedki väikeettevõtjad, maavanemad ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Seevastu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas väitis, et uus seadus on kõigile legaalsetele kütusemüüjatele kasulik.

Ettevõtjate hinnangul kaotaks 100 000 euro suuruse tagatise nõudmine väikeettevõtluse: suurte jaoks on summa marginaalne, kuid väikestele tähendab see suurt kuluartiklit ja kohustust. Pealegi soodustab see ettevõtjate hinnangul kütusemonopoli teket.

Uus seadus ei õigusta end. Abacus ASi juhi Toomas Tiisleri sõnul on uus seadus ühe kõigile vitsaga virutamine, kuid õiget kohta ikka ei tabata. "Asi toimub natuke kaugemal, kus on tekkinud firma, liigutatakse mingi kogus ja kaotakse minema. Seal on (illegaalse müümise - toim) probleem, mitte viimase müüja juures," lausus Tiisler.

Ühtse 100 000eurose nõude kehtestamine võib väikeettevõtjatel raha seisma panna ja raskusi tekitada. "Uue nõudega tuleb raha kõrvale panna, mistõttu ettevõtte käiberaha väheneb. Kütuseturul on aga palju krediidikliente ja seega peaks olema käiberaha vabamalt," lausus Palm.

Teistel ei pruugi sellist summat üldse käepärast olla ja tuleb laenu võtta. "Sellelt tuleb intressi maksta, see lööb ju jalad alt ära," ütles Tiisler. Tema hinnangul võiks see väikeettevõttele kasumi nulli või koguni miinustesse viia.

Rahanduskomisjoni meelest on väiketanklad seadusemuudatusega rahul. Rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas ütles aga uudistesaatele "Reporter", et müüjad on asjast valesti aru saanud. Äripäevale saadetud vastuses väitis Rõivas, et väiketanklate omanikud, kellega ta on jõudnud isiklikult suhelda, on seadusemuudatuse vajalikkusest aru saanud ja algatust toetanud.

"Rõhutan veel kord, et selle 100 000 eurot saab asendada ka pangagarantiiga, ja usun, et eelnõu teise lugemise käigus on võimalik leida maksuametiga variante - kui maksumaksja on aastaid ausalt käitunud, siis tema puhul ei rakendata seda tagatist kõige räigemas määras," rääkis Rõivas "Reporterile".

Äripäevale saadetud vastuses Rõivas võimalikke pehmendavaid asjaolusid ei maininud. Samas ütles ta, et reaalne kulu jääb paari tuhande euro kanti aastas. "See summa on kindlasti mitu korda väiksem kui otsene rahaline tulu illegaalsete konkurentide kadumisest," ütles Rõivas.

Seaduseelnõus on säte, mille vastu on paljud poliitikud ja ettevõtjad. Jutt käib paragrahv 4(2) punktist 2, mis sätestab, et maksu- ja tolliamet võib oma äranägemisel suurendada tagatise summat, juhul kui ettevõtte potentsiaalne käibemaksukohustus ületab 100 000 eurot ning kui on olemas risk, et käibemaks jääb maksmata. Kas selline risk on olemas ja kui kõrge see on, hindab maksuamet ise.

See punkt on seaduseelnõu nõrk koht. Ei saa anda ühele ametnikule nii suuri volitusi. Seetõttu pakun kehtestada 100 000 euro suurune tagatis väikeettevõtetele ja 1 miljon eurot suurettevõtetele. Mingeid teisi variante ei tohiks olla.

Antud punkt on EV põhiseadusega vastuolus. Vastavalt põhiseadusele võib maksukoormust reguleerida ainult seadus, mitte aga valitsus või konkreetne ametnik. Seaduseelnõu aga eeldab, et tagatise summa iga konkreetse ettevõtte jaoks määrab ametnik.

Number 100 000 eurot ei ole nimetatud juhuslikult. Arvestades, et mullu jäi riigil saamata 46,8 miljonit eurot käibemaksu, siis jagades selle summa 180ga saadi 260 000 eurot - ühe taolise füüsilise või juriidilise isiku tekitatud kahju. Kuna registreeritud firmade keskmine eluiga on 2,5 kuud, siis jagades 260 000 2,5ga saame praktiliselt tulevas tagatise summa - 104 000 eurot.

Kui kõikide ettevõtete jaoks kehtestatakse ühtne tagatis, siis võib tekkida vastuolu nn proportsionaalsusega - põhiseaduse paragrahvis 11 sätestatud mõistega. Isegi kui ei leita formaalseid vasturääkivusi põhiseadusega, võib praktikas ikkagi probleeme tekkida.

Maksuamet nõuab ettemaksu, mis on samuti vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.

Paragrahv 4(2) punktis 2 antakse maksu- ja tolliametile liiga suured õigused tagatissumma määramisel.

Autor: Katariina Krjutshkova