Mis juhtub, kui meie ümber laskub tõeline pimedus, kus sõna otseses mõttes ei näe näppugi suhu pista? Näitus "Dialoog pimeduses" aitab mõista, kuidas elavad oma elu need, kes midagi ei näe.
Kuigi "Dialoog pimeduses" on nähtamatu näitus - korraldajad ise reklaamivad, et seda on külastanud miljonid inimesed, aga näinud pole veel mitte keegi -, on see silmi avav ja intensiivne kogemus. Tund aega täielikus pimeduses viibimine mõjub emotsionaalselt vist küll kõigile külastajatele.
Pimedasse ruumi, kus saab külastada parki, sõita paadiga ja lõpuks kohvikus lobiseda, lubatakse ainult koos pimeda või vaegnägijast giidiga, kes juhendab, kuhu minna ja mida kompida. Ilma giidita oleksin ilmselt kohe ninuli lennanud, aga koos giidi abiga ei tundunudki pimedus nii hirmus.
Pigem oli tund aega pimedust rahustav ja õpetlik. Näiteks avastasin ühel hetkel, et vehin rääkides aktiivselt kätega. Milleks seda teha, kui keegi ei näe?
Pimedate kohvikus saime giidilt pimedate elu kohta küsimusi küsida. Tegelikult ei tea suurem osa meist pimedate elust midagi.
Seotud lood
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.
Enimloetud
1
Lembit Lump: ei tohiks keegi kuri olla
2
“Ilmselt siin sügisel võib uudiseid kuulda“
5
“Aeg on sealmaal, et Eesti mehed võtavad ise asja kätte.“
Hetkel kuum
Lembit Lump: ei tohiks keegi kuri olla
“Ilmselt siin sügisel võib uudiseid kuulda“
Omanik kaebas Viimsi valla kohtusse
Tagasi Äripäeva esilehele