Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaua arulage riigijuhtimine kestab?
Koostöö koalitsiooni ja opositsiooni vahel on kahjuks olnud peaaegu olematu, kui mitte arvestada kahte juhtumit. Esiteks, riigikogulaste staatuse eelnõu, mida ma kipuksin nimetama saatuse eelnõuks, ning muidugi koostöö alkoholimüügi piirangu alal õhtul 10st hommiku 10ni. Ja see ongi kahjuks praktiliselt kõik.
Kas ka järgmises riigikogus peaks jätkuma tööstiil, kus Eesti rahva ajul, aga selleks, ma arvan, et meid ju siia 101 inimest valitakse, jätkub tööstiil, kus üks ajupoolkera ei kuula teisest ajupoolkerast tulevaid signaale ega tee see esimene poolkera nägema neid probleeme ega kuulama neid probleeme, mis teisest ajupoolkerast tulevad.
Huvitav oleks teada, kui kaua selline arulage riigi juhtimine kestab?
Mind on ka ära väsitanud tühjad sõnad võrdsest kohtlemisest. Võrdse kohtlemise ühest kõige põnevamast ja unikaalsemast kõverpeeglist räägib eelnõu, mis jäi põhiseaduskomisjoni kalevi alla ja mis sealt edasi rändab riigikogu arhiivi. Jutt on eelnõust, mis oleks Pakri, Naissaare ja Aegna elanikele andnud samasuguse staatuse kui teiste Eesti väikesaarte elanikel juba olemas on. Aga kahjuks see ei õnnestunud.
On ka palju teisi teemasid, kus inimesed jäävad hammasrataste vahele, neile me ei ole siit riigikogust üldse praktiliselt oma tähelepanu ega abistavat kätt ulatanud. Aga loodame, et järgmine riigikogu võtab asjal sarvist kinni ja selle, mis praeguses riigikogus pooleli jäi, ka edukalt lõpule viib.
Mark Soosaare eilne sõnavõtt riigikogu vabas mikrofonis
Autor: Mark Soosaar