Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Konfliktid Lähis Idas panid toornafta ja kulla rallima
Lähis Idas taas tõusvad poliitilised pinged viisid nafta ja kulla hinnad üles. Toornafta tõusis kahe aasta kõrgeimale tasemele ning kuld ületas päeva esimeses pooles 1400 dollari piiri.
Lähis Ida protestilaine on üle kandunud Liibüasse, kuid seal pole valitsus jäänud passiivseks. Nimelt ründasid riigi relvajõud valitsusevastaseid meeleavaldajaid, Liibüa presidendi Muammar Qaddafi poeg ähvardas kodusõjaga. Protesti levimise hirmus on Hiina võimud sulgenud kõik välismaised meediakanalid, et vältida meeleavalduste levimist ka sinna.
Lähis Ida ja Põhja Aafrika regioonist tuleb ligi 36 protsenti kogu maailma naftatoodangust ning konfliktilaine mõjutab suurel määral ka väärismetallide ja nafta hinda maailmaturul. Täna keskpäevaks Brenti toornafta on kerkinud enam kui 2,5 protsenti 105,08 dollarini ja New Yorkis kaubeldav nafta on tõusnud 6,08 protsenti 91,42 dollarini, väärismetallidest on kuld kosunud ligi 2,4 protsenti ja hõbe 3,4 protsenti.
„Investorid on väga mures ning seda näitab ka toornafta hinnaralli. Kui must kuld kerkib veel 20-30 dollarit võib see kaasa tuua järjekordse majanduskriisi,” teatas Bloombergile Mirae Asset Securitiesi ökonomist Bill Belchere.
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?