Need on aga ühekordse ja lühiajalise mõjuga toimingud. Kui katseaeg õnnelikult läbi on saanud, piisab sellest sageli nii tööandja kui ka töövõtja seisukohalt tööga rahuloluks. Täiendusõpet peetakse vajalikuks uute tootmisvahendite ja tehnoloogiate või materjalide kasutuselevõtul. Seda võiks iseloomustada kui investeeringut hariduse olevikku.
Tavaliselt tehakse investeeringuid kasumi saamiseks tulevikus. Ühelt poolt peaks täiendusõpe olema suunatud sellele, et töötajad viiakse firmas veel mitte kasutatavate vahenditega kurssi, teisalt aga tööjõu väärtuse tõstmisele igakülgse harituse baasil.
Parema haridusega töötaja suudab anda suurema panuse tööandja eesmärkide saavutamiseks ning vajadusel muudatustega kiiremini kohaneda. Muudatusteks ei pruugi olla mitte ainult uued tehnoloogiad, vaid ka ettevõtte struktuuri ümberkujundamine olenevalt turu nõuetest.
Viimane võib endast kujutada nii uute töökohtade loomise vajadust ettevõttes kui ka ettevõtluse arendamist nende poolt, kes uuendatud töökeskkonda enam ei mahtunud. Valdavalt moodustavad sellise kontingendi koondatud töötajad.
Kuigi sageli ei näe tööandja koondamist pikaajaliselt ette, pole firmasisene ettevõtluskoolitus vajalik mitte ainult võimalikele koondatutele. Investeering haridusse võib tuua kaasa nii tööprotsessi ratsionaliseerimisettepanekuid, leiutisi kui ka muid edumeelseid arendusi. Tuleb arvestada, et kui näiteks firmasisesele leiutisele, mille elluviimine on toimunud firma vahenditega, saadakse patent, siis saab patent kuuluda firmale.
Ajujaht kui Eesti suurimaks peetav ettevõtluskonkurss deviisiga "Teeme heast mõttest eduka ettevõtte!" on suures osas ettevõtlusalaste õppuste korraldamine. Siin on ilmselgelt teadvustatud, et hea mõte ei pruugi anda ilma selle rakendamiseta praktikas tulemusi, kui puuduvad ettevõtlusalased teadmised.
Kui teadmiste rakendamise võimalust pole, ei piisa ka rahast. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja käivitatud projekt "Talendid koju!" on huvi äratanud nii nende hulgas, kellele see on määratud, kui ka kriitikute ja skeptikute seas. Välismaal töötajate kodumaale kutsumise kampaania tähtsaim loodetav tulemus on rahvusvaheliselt treenitud ajupotentsiaali kasutamine Eesti huvides.
Ilma suurema kärata on sellist tegevust arendatud varemgi. Sihtgrupiks on olnud välismaal töötavad noorpered, kellel on kooliikka jõudvad lapsed ning kellele luuakse Eestis vajalikud töötingimused. Lootus põhineb sellel, et laste jaoks peetakse paremaks esmase hariduse andmist Eestis.