Investeering haridusse võib kaasa tuua leiutisi ja muid edumeelseid lahendusi

Tootmise arendamiseks on vajalikud kolm peamist ressurssi: tööjõud, tootmisvahendid ja materjalid. Viimaste hulgas võib tinglikult käsitleda ka näiteks energiat, loodusvarasid, hooneid, maad jne. Lisandub palju muudki, mille olulisus erineb igal konkreetsel juhul.

Kui aga vaadelda investeeringute jaotust ressursside vahel nende põhiosade põhjal, moodustab tööjõu osa peamiselt töötasu. Tööjõu arendamiseks ehk väljaõppeks ja täiendusõppeks on kulutused ettevõtte tasandil vägagi piiratud.

Nii tootmisvahendite kui ka materjalide puhul on hinna kõrval üks määravamaid komponente nende kvaliteet. Abiks on sõltumatud ekspertkomisjonid, materjalide ja tootmisvahendite pakkujate tootetutvustused koos reklaamiga, tarnijate pikaajaline usaldusväärsus ning ostja või ka kolleegide ja konkurentide kogemused. Tööjõu kvaliteeti on enamasti palju raskem hinnata. Diplom ja atestaadid ei pruugi anda adekvaatset teavet võimekuse kohta täita oodatud rolli konkreetsetes tingimustes. Nii nõutakse soovituskirju, tehakse taustauuringuid ja töövestlusi.

Need on aga ühekordse ja lühiajalise mõjuga toimingud. Kui katseaeg õnnelikult läbi on saanud, piisab sellest sageli nii tööandja kui ka töövõtja seisukohalt tööga rahuloluks. Täiendusõpet peetakse vajalikuks uute tootmisvahendite ja tehnoloogiate või materjalide kasutuselevõtul. Seda võiks iseloomustada kui investeeringut hariduse olevikku.

Tavaliselt tehakse investeeringuid kasumi saamiseks tulevikus. Ühelt poolt peaks täiendusõpe olema suunatud sellele, et töötajad viiakse firmas veel mitte kasutatavate vahenditega kurssi, teisalt aga tööjõu väärtuse tõstmisele igakülgse harituse baasil.

Parema haridusega töötaja suudab anda suurema panuse tööandja eesmärkide saavutamiseks ning vajadusel muudatustega kiiremini kohaneda. Muudatusteks ei pruugi olla mitte ainult uued tehnoloogiad, vaid ka ettevõtte struktuuri ümberkujundamine olenevalt turu nõuetest.

Viimane võib endast kujutada nii uute töökohtade loomise vajadust ettevõttes kui ka ettevõtluse arendamist nende poolt, kes uuendatud töökeskkonda enam ei mahtunud. Valdavalt moodustavad sellise kontingendi koondatud töötajad.

Kuigi sageli ei näe tööandja koondamist pikaajaliselt ette, pole firmasisene ettevõtluskoolitus vajalik mitte ainult võimalikele koondatutele. Investeering haridusse võib tuua kaasa nii tööprotsessi ratsionaliseerimisettepanekuid, leiutisi kui ka muid edumeelseid arendusi. Tuleb arvestada, et kui näiteks firmasisesele leiutisele, mille elluviimine on toimunud firma vahenditega, saadakse patent, siis saab patent kuuluda firmale.

Ajujaht kui Eesti suurimaks peetav ettevõtluskonkurss deviisiga "Teeme heast mõttest eduka ettevõtte!" on suures osas ettevõtlusalaste õppuste korraldamine. Siin on ilmselgelt teadvustatud, et hea mõte ei pruugi anda ilma selle rakendamiseta praktikas tulemusi, kui puuduvad ettevõtlusalased teadmised.

Kui teadmiste rakendamise võimalust pole, ei piisa ka rahast. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja käivitatud projekt "Talendid koju!" on huvi äratanud nii nende hulgas, kellele see on määratud, kui ka kriitikute ja skeptikute seas. Välismaal töötajate kodumaale kutsumise kampaania tähtsaim loodetav tulemus on rahvusvaheliselt treenitud ajupotentsiaali kasutamine Eesti huvides.

Ilma suurema kärata on sellist tegevust arendatud varemgi. Sihtgrupiks on olnud välismaal töötavad noorpered, kellel on kooliikka jõudvad lapsed ning kellele luuakse Eestis vajalikud töötingimused. Lootus põhineb sellel, et laste jaoks peetakse paremaks esmase hariduse andmist Eestis.

Töötingimused on peamine, mis oleks vajalik kodumaa kutsele motivatsiooni lisamiseks. Pole ju mõtet tuua siia inimesi, kellele konkurentsivõimelist töötasu suudetakse pakkuda, kuid kellel pole võimalik oma teadmisi rakendada. Töötaja peamine rõõm ei peitu alati rahakoti sisus. Rahuloluks annab alust saavutatud tulemus, mille eelduseks on vajalikud töötingimused.

Igal juhul on haridus kui investeering teadmistesse leidnud tunnustamist kõigil tasanditel.

Autor: Ilmar Novek