• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,81%39 662,18
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,69
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,81%39 662,18
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,69
  • 08.03.11, 12:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Bundesbanki kasum langes aastaga poole võrra

Võitlus finantskriisiga langetas Bundesbanki kasumit aastaga pea poole võrra, kirjutab Focus Money Online. 
Bundesbank teenis läinud aastal kasumit 2,2 miljardit eurot. Veel 2009 oli Saksa keskpanga kasum 4,1 miljardit eurot. Kasumi suure languse põhjuseks on Bundesbanki peagi ametist lahkuva presidendi Axel Weberi sõnul suurenenud panused riskiennetusse.
Bundesbank suurendas 1,6 miljardi võrra riskireservi. Weberi sõnul oli riskireservi suurendamine vajalik finantskriisi tagajärgede tõttu. Riskireservi suurendas ka Euroopa Keskpank, kes lisas 2010 sellesse 1,2 miljardit eurot.
Bundesbanki suurim kasumiallikas oli intresside laekumine 6,2 miljardi euro ulatuses – aastal 2009 oli see summa vastavalt 7,6 miljardit eurot ja 2008 16,9 miljardit eurot. Intressitulude vähenemise põhjuseks on ajalooliselt madalad baasintressid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Intressitulude kõrval on oluline sissetulekuallikas ka riiklikud kulla- ja valuutareservid. Need omakorda sõltuvad kulla hinnast ja kõikumistest valuutaturgudel.
Seni suurima kasumi teenis Bundesbank aastal 1997, kui see oli 12,4 miljardit eurot.  
 
Autor: Katri Soe-Surén

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele