OMX Baltic−0,15%274,96
OMX Riga0,35%886,25
OMX Tallinn−0,54%1 744,72
OMX Vilnius−0,1%1 041,84
S&P 500−0,82%5 811,96
DOW 30−0,69%42 767,78
Nasdaq −1,19%18 282,42
FTSE 100−0,52%8 249,28
Nikkei 2250,77%39 910,55
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,92
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%105,63

OMX Baltic−0,15%274,96
OMX Riga0,35%886,25
OMX Tallinn−0,54%1 744,72
OMX Vilnius−0,1%1 041,84
S&P 500−0,82%5 811,96
DOW 30−0,69%42 767,78
Nasdaq −1,19%18 282,42
FTSE 100−0,52%8 249,28
Nikkei 2250,77%39 910,55
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,92
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%105,63

08.03.11, 12:15

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Bundesbanki kasum langes aastaga poole võrra

Võitlus finantskriisiga langetas Bundesbanki kasumit aastaga pea poole võrra, kirjutab Focus Money Online.

Bundesbank teenis läinud aastal kasumit 2,2 miljardit eurot. Veel 2009 oli Saksa keskpanga kasum 4,1 miljardit eurot. Kasumi suure languse põhjuseks on Bundesbanki peagi ametist lahkuva presidendi Axel Weberi sõnul suurenenud panused riskiennetusse.

Bundesbank suurendas 1,6 miljardi võrra riskireservi. Weberi sõnul oli riskireservi suurendamine vajalik finantskriisi tagajärgede tõttu. Riskireservi suurendas ka Euroopa Keskpank, kes lisas 2010 sellesse 1,2 miljardit eurot.

Bundesbanki suurim kasumiallikas oli intresside laekumine 6,2 miljardi euro ulatuses – aastal 2009 oli see summa vastavalt 7,6 miljardit eurot ja 2008 16,9 miljardit eurot. Intressitulude vähenemise põhjuseks on ajalooliselt madalad baasintressid.

Intressitulude kõrval on oluline sissetulekuallikas ka riiklikud kulla- ja valuutareservid. Need omakorda sõltuvad kulla hinnast ja kõikumistest valuutaturgudel.

Seni suurima kasumi teenis Bundesbank aastal 1997, kui see oli 12,4 miljardit eurot.

Autor: Katri Soe-Surén

Seotud lood

Sisuturundus

15.10.24, 14:46

Kulla hind näitab, et rahasüsteemis on midagi väga korrast ära

Riigivõlakirjad ja kuld on aastakümneid konkureerinud „turvaliseima“ vara tiitli pärast. Miks on võlakirjad praegu kullale selgelt alla jäämas ning mida näitab see raha- ja finantssüsteemi tervise ja tuleviku kohta?